Kutsun Sind seal kaasa mõtlema ja arutama. Kõik arvamused on lisaks facebookile oodatud ka aadressile taavi@reform.ee

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Taavi Rõivase hinnangul võiks tulevikus kaaluda võimalust, et riik maksab senise 1 protsendi asemel lapsevanema pensionisambasse 4 protsenti.

Taavi Rõivase sõnul loodi vanemahüvitis selleks, et suurendada pere kindlustunnet ajal, mil üks vanematest on lapsega kodus. „Praegune perepoliitika on viimastel aastatel toonud meile reaalse sündide arvu tõusu. Praxise uuringust nähtub, et tänu vanemahüvitisele võime me rääkida umbes 1000 uuest väikesest eestlasest aastas, kindlustunde kasv ja majanduslik toimetulek on aga kõigis üle 15 000 peres aastas,“ ütles Rõivas.

„Vanemahüvitise järgselt on enim kasvanud sündivus just kõrgharidusega ja üle keskmise teenivate emade puhul, samuti laste järjestikune sünd ehk teise lapse sünd samasse peresse. Kui muudame hästi töötava vanemahüvitise sotsiaaltoetuseks, kaob ka positiivne mõju iibele,” sõnas Rõivas ning lisas, et kokkuhoid oleks ülempiiri alandamisel olematu – vaid paar protsenti.

Rõivase hinnangul on kahetsusväärne, et enne valimisi tullakse välja ettepanekuga vanemahüvitise piirmäära vähendamiseks. ’’Tuletaksin meelde, et vanemahüvitise loomisel tahtsid sotsid kehtestada võrdselt 3000 kroonist vanemahüvitist kõigile lapsevanematele. Vanemahüvitise iga hinna eest äravussimise ja kindlustunde vähendamise asemel peaksid kõik erakonnad pakkuma lahendusi perede kindlustunde suurendamiseks, sealhulgas lastehoiuprobleemide lahendamiseks,“ lausus Rõivas.

’’Vanemahüvitis on õiglane süsteem. See lapsevanem, kes saab vanemahüvitise kõrgemat määra, on eelnevalt maksnud riigile ka rohkem sotsiaalmaksu ehk inimese panus ja saadav vanemahüvitise määr on omavahel tasakaalus,’’ märkis Rõivas.

Rõivas toonitas, et noorte perede kindlustunnet vähendab iga ettepanek, mis muudab hästi toimivat süsteemi, sest see annaks signaali, et riik ei ole perede toetamisel järjepidev.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Töökohtade arv, kvaliteet ja palgatase sõltub ettevõtetest, kes töökohti loovad. Riigi ülesanne on tagada majanduskeskkond, mis töökohtade loomist soodustab, mitte ei takista.

Selleks, et mistahes ettevõttel oleks huvi konkreetsesse majandusse investeerida ja töökohti luua, peab riigi majanduskeskkond vastama kahele peamisele kriteeriumile: usaldusväärsus ja atraktiivsus.

Näiteks Eesti usaldusväärsust investeerimiskeskkonnana suurendavad oluliselt nii Euroopa Liitu kuulumine kui kindel valuuta – euro. Need on kvaliteedimärgid, mis näitavad riigi vastamist teatud üldtunnustatud kriteeriumidele.

Majanduskeskkonna atraktiivsuse üks olulisemaid näitajaid on maksusüsteem. On sõnadetagi selge, et investor eelistab madalamat maksumäära kõrgemale ning lihtsamat süsteemi keerukamale.

Kui on valida mitme muude näitajate järgi sarnase riigi vahel, valib investor kahtlemata soodsama maksukeskkonnaga riigi ning loob töökohad sinna. Vastupidine käitumine oleks ilmne ebaratsionaalsus.

Kõige ilmekam näide soodsa maksusüsteemi mõjudest investeeringutele on Eestis kehtiv ettevõtte reinvesteeritud kasumi maksuvabastus. Nii ettevõtjad ise kui erapooletud uuringud kinnitavad, et tänu sellele süsteemile on investeeringud Eestisse kasvanud.

Seega – soodsad maksud toovad investeeringuid, mis on töökohtade loomise eelduseks.

Järgnevalt selgitan, kuidas toob investeeringute rohkus mitte ainult rohkem töökohti, vaid ka kõrgemal tasemel töökohad. Kõrgtasemel on töökoht, millel tehtav töö on kõrge lisandväärtusega ning mille eest makstav palk on tööle vääriline.

Tootmises võib investeering tähendada näiteks seda, et soetatakse masin, mille abil toodab sama hulk inimesi rohkem toodangut. Rohkem toodangut tähendab ettevõttele kõrgemat lisandväärtust ning töötajale kõrgemat palka.

Investeering võib olla ka immateriaalne ehk võimalus saada osa oskusteabest, mis samuti tähendab sama töötajate arvu juures rohkem toodangut.

(Välis)investeeringutel on lisaks veel väga tugev korrelatsioon ekspordiga ehk luuakse väärtust, mida on võimalik konkurentsivõimeliselt välisturul müüa, ning see on lisatulu nii ettevõttele kui ühiskonnale tervikuna.

Kokkuvõttes eksisteerib ilmne seos madalate maksude ja majanduskeskkonna atraktiivsuse vahel ning majanduskeskkonna atraktiivsuse ja kõrgema lisandväärtusega ja suuremate palkadega töökohtade vahel. Madalamad maksud toovad seega kõrgemal tasemel töökohad ning kasvavad sissetulekud.

Vaata kogu väitlustsiit ja ristküsitlust siit siit

Rõivas lisas, et samas kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel kaalub rahanduskomisjon tagatisemäära tõstmist 1 miljoni euroni.

“Ehk tagatis peab olema mõjus, aga mitte liigselt koormav,” rõhutas ta. “Tõstatan komisjonis teisel lugemisel arutelu tagatise määramise kriteeriumide täpsustamiseks.” Teine lugemine on rahanduskomisjonis järgmise nädala teisipäeval ja suures saalis eeldatavasti nädal hiljem.

Riigikogu rahanduskomisjon algatas eelmise aasta detsembri keskel eelnõu “Vedelkütuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus.” Praeguse eelnõu kohaselt hakatakse alates 1. aprillist nõudma miinimum 100 000 euro suurust tagatist kõigilt kütuse müügiga tegelevatelt firmadelt. Väikeste kütusemüüjate arvates käib tagatisraha nõudmine neile üle jõu ja suuremate kütusemüüjate arvates on 100 000 eurot liiga vähe.

Eelnõu võitleb ühe suurima maksupettuste skeemiga Eestis ja on kindlasti vajalik nii maksumaksja kui ausa kütusemüüja seisukohast,” rääkis Rõivas. “Pettustega võitlemisel ja konkreetsete tagatissummade määramisel usaldame paljuski maksu- ja tolliameti ekspertarvamust, jälgides siiski, et tagatis ei muutuks ausatele kütusemüüjatele liigselt koormavaks.”

Rõivase sõnul on laialdane diskussioon antud teemal on väga oluline. “Avalikkus peab teadma, et kurjategijate ja skeemitajate tekitatav kahju ulatub 50 miljoni euroni aastas,” lausus ta. “Kindlasti ostab selline summa kuritegelikku tulu ka palju vastulobby, oleme sellega arvestanud, et maksupetturid ei loobu oma teenistusest võitluseta.”

Keskerakond lubab oma valimisplatvormis tõsta erakorraliselt kõiki pensione, sealhulgas vanaduspensione vähemalt 35 euro (ca 550 krooni) võrra kuus ning lõpetada pensionitõusu külmutamise.

Keskerakonna kinnitusel võimaldaks pensionitõusu ellu viia vahendid kapitalimaksudest ja astmelise tulumaksu kehtestamine.

“Pensionid peavad kindlasti kasvama ning pensionitõusu toob majanduskasv. Astmeline tulumaks aeglustab majanduskasvu ning seetõttu ka vähendab võimalusi pensionite tulevaseks kasvuks. Reformierakond on Keskerakonna pakutavale järsule maksutõusule ja astmelisele tulumaksule selgelt vastu,” ütles Rõivas Delfile.

“Soovitan suhtuda Keskerakonna lubadustesse reservatsiooniga – on näha, et nad on arvestanud opositsioonipartei rolliga ka järgmised neli aastat ning ei muretse vajaduse pärast lubatu ellu viia,” sõnas Rõivas.

Ilmunud Delfis 27.01.2011

Taavi Rõivase sõnul muutuvad tänu seadusemuudatusele vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise reeglid paindlikumaks kuna kaotatakse ära täna
kehtivad piirangud vahetatavate osakute minimaalse arvu ja vahetamise sageduse osas „Nüüdsest saab pensionifondide vahetamine olema võimalik kolm
korda aastas. Sissemakseid saab uude fondi suunata kuitahes tihti. Samuti vähendatakse vabatahtlikust pensionifondist enne osakuomaniku 55-aastaseks
saamist tehtavate väljamaksete suhtes kehtivaid piiranguid,’’ lausus Rõivas.

Komisjoni esimehe sõnul puudutavad muudatused muuhulgas fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimise sisemisi protseduurireegleid ning investeeringutega
kaasnevate võimalike huvide konfliktide maandamist, samuti kehtestatakse täiendavad piirangud konservatiivsete fondide vara investeerimisele.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799