Kõne Riigikogus Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteedidˮ arutelul

16. mai 2017

Lugupeetud juhataja,

Austatud Riigikogu,

Euroopa Liidu asutamine oli möödunud sajandi olulisim geopoliitiline õnnestumine. Riigid, kes olid 20. sajandil korduvalt omavahel sõjajalal, otsustasid 60 aastat tagasi ühiselt edasi minna. Rahus, vabaduses, majanduslikus õitsengus. Otsustasid asendada riike eraldavad piirid vabadusega liikuda, majandusliku protektsionismi vabakaubandusega ning omavahelise konkurentsi koostööga.  Mõelgem hetkeks kui suure ambitsiooni ja kirka pilguga olid need visionäärid, kes Euroopa ühendamisele aluse panid. 

Ka Eesti jaoks on Euroopa Liidu liikmelisus olnud edulugu. Oleme võrdsena võrdsete seas laua taga kogu Euroopa juhtimisel ning käesoleva aasta teises pooles istume esimest korda ajaloos laua otsas. See, et meil on võimalus arutada Eesti eesistumise programmi, on väga suur asi. Hinnakem seda vääriliselt. 

Head kolleegid,

Ma soovin alustada kiitusest: kuulates peaministri kõnet, võib öelda, et Euroopa Liidu poliitika on üks valdkondi, kus valitsusvastutus on Keskerakonna seisukohti (või vähemasti väljaütlemisi) positiivselt mõjutanud. Kõne oli tulvil kaunitest kujunditest ning kõlab igati Euroopa-meelsena. Mõistagi meeldib selline poliitika ka Reformierakonnale märksa enam varem sageli Euroopa-kriitilisest Keskerakonnast.

Kui vaid Keskerakond ka oma poliitikates järgiks seda, mida Jüri Ratas täna kõneles - avatus turumajandusele, uuendusmeelsus, e-riigi olulisus… aga see on muidugi hoopis teine teema.

Selles kõnes on kenasti kuulda tublide riigiametnike häält. Nii nende 318, kes eesistumise õnnestumiseks palgatud kui nende sadade, isegi tuhandete, kes juba varem riiki teeninud. Ja see on väga hea - oma valdkonna parimaid spetsialiste tulebki kuulata, nende koostatud sõnumit tasub edasi anda. Kuivõrd tegu on peaministri, mitte esiametniku kõnega, ootaks siiski ka laiemat poliitilist visiooni. Mis on see intellektuaalne panus, mille Eesti suudab anda Euroopa Liidu tuleviku diskussiooni? Millist Euroopa Liitu soovime näha 5, 10 või 25 aasta pärast? 

Euroopa Liit vajab uut hingamist, uusi edulugusid. Eestil on võimalus, isegi kohustus, nendesse diskussioonidesse panustada. Veelgi enam, meie roll on neid diskussioone eesistujana vedada. Kõik, kes on vähegi paremini Euroopa Liidu otsustamisprotsessidega kursis, teavad hästi, et 2004. aasta valimisloosung “murrame läbi” ei sobi absoluutselt stiiliks, kuidas Euroopa Liidus asju ajada. Teise äärmusesse kalduv “lohiseme järel” on aga sama hukatuslik ning potentsiaalselt Eesti rolli marginaliseeriv. Seetõttu soovitan keskendudaEuroopa-poliitikale, mille võtmesõnadeks on “veame eest” ja “inspireerime”. Eestil on, millega Euroopat inspireerida, oleme selle nimel üle 20 aasta pingutanud. 

Kuidas peaks Euroopa Liit strateegilistelt teelahkmetelt edasi minema? Kas väliskaubandusele avatud ning toimiva siseturuga liberaalse liiduna või sulguma protektsionismi, et kaitsta eilse päeva töökohti?

Mismoodi saab Euroopa Liit panustada liikmesriikide julgeolekusse, kas see on tegelemine hübriidmeetoditega või koostöö, mis viib ühiste militaarstruktuurideni? Mida saab Euroopa Liit teha selleks, et Ukrainas ja Süürias lõpeks sõda? 

Loomulikult saab eesistumise tehtud ka ilma nendele strateegilistele küsimustele vastuseid pakkumata, aga kas tahame lasta käest võimaluse, kus kõik pilgud on meile pööratud? Tõeliselt edukas eesistuja ei saa endale lubada ümaraid seisukohti ja klišeede pildumist. Mina ootan küll valitsuselt selgemat visiooni, konkreetsemaid ettepanekuid ning eelkõige suuremat ambitsiooni, usun, et ka Eesti inimesed ootavad seda. Väike riik peab mitmekordselt pingutama, et end päriselt kuuldavaks teha. Et meist päriselt midagi sõltuks.

See, kas viime eesistumise läbi kire ja pühendumusega või on see ministrite jaoks lihtsaks tüütuks kõrvaltegevuseks kohalike valimiste kampaania ajal, paistab kaugele välja. Liiga sageli kuulame ELAKis ministrite (halvemal juhul neid asendama tulnud ametnike) vabandusi, et minister ei leia paraku aega ühel või teisel Euroopa Liidu nõukogul osalemiseks. Ütlen nüüd midagi, mille ütlemist eeldaksin ametisolevalt peaministrilt, aga olgu siis meeskonnatöö vaimus aidatud: “Head ministrid. Teil ei ole mitte ühtegi olulisemat töökohustust kui Eesti eesistumiseks valmistumine. Iga Euroopa Liidu nõukogu tuleb kasutada selleks, et ennast laual olevate teemadega ning laua ümber olevate kolleegidega tuttava(ma)ks teha. Selleks, et Euroopa Liidu poliitikaid tunda ning protsesse õiges suunas tüürida, tuleb sellele ka aega ja energiat pühendada.” 

Veelgi enam. Leian, et ministrid peaksid valima, kas pühenduda kohalike valimiste kampaaniale või ministriametile, mõlemat eesistumise ajal lubada oleks liiast. 

Ambitsiooni rohkuse või puudumise kõrval on tähtis ka sõnumi selgus ning usutavus. 

Toon mõned näited:

Eile tekitas EL asjade komisjonis suurt hämmingut asjaolu, et peaministri kõnes olnud julgeolekust rääkides söendatud nimetada Venemaad ega Venemaalt tulenevaid ohte. Sõda Ukrainas, katse mõjutada Prantsusmaa presidendivalimisi, küberrünnakud ja ajupesu valeuudistega on paraku vägagi tõelised, mitte näilised. Euroopa Liit näeb Venemaalt tulenevaid ohte palju klaarimalt kui aasta või paar varem ning ka Eesti ei tohi siin leigust või suisa ignorantsust demonstreerida. Ma tänan, et Riigikogu märkuseid on kõne lõppversioonis kuulda võetud. Selleks, et Euroopa Liit oleks lisaks 20. sajandile ka 21. sajandi olulisim rahuprojekt, peame järjepidevalt seadma väärtused kõrgemale lühiajalisest kasust ning see põhimõte peab olema selgelt sõnastatud ka Eesti eesistumise programmis. Iga kord. Ilma, et keegi peaks meelde tuletama.

Teiseks näiteks hägustuvast sõnumist on ühelt poolt kiiduväärne e-teemade rõhutamine kõnes ja teisalt Eesti e-eduloo oluliste osade, näiteks e-valimiste, kahtluse alla seadmine valitsusliidu juhtivpoliitikute poolt. Kumb see siis on? Kas edulugu või probleem? Kas kärbime kodus või soovitame teistelegi?

Üks on kindel, püüdes erinevatele auditooriumitele erinevat sõnumit saata jääb lõpuks narriks mõlema ees. 

Hea Riigikogu,

Ma olen täiesti kindel, et Eesti eesistumine õnnestub. Õnnestumise garandiks on needsamad äsja ametisse asunud 318 ametnikku ning sajad, isegi tuhanded teised, kes juba varem Eesti riiki teenisid. Tunnen neist isiklikult paljusid ning usaldan neid täielikult Eesti eesistumist läbi viima. 

Muuseas, kas keegi suudab meenutada mõnda eesistumist Euroopa Liidu ajaloos, mis oleks avalikult ebaõnnestumiseks kuulutatud? Õige vastus on, et sellist eesistumist ei ole. Euroopa Liit on alati edasi liikunud ning liigub kindlasti ka siis, kui Eesti tüüri hoiab. Kas sellest aga piisab, et meie ise Eesti eesistumisega rahule jääksime? Või tuleks latt seada selliselt, et Eesti eesistumine kujuneb tähenduslikuks kõige olulisematel teemadel? 

Sisimas me teame vastust. Öelgem siis otse välja - Riigikogu soovib näha ministrite suuremat isiklikku panust ning reaalset pühendumist, et eesistumine õnnestuks nii sisult kui vormilt. Soovime selgemaid sõnumeid ja inspireerivat visiooni. 

Edu meile selleks!

 

The Baltic States investment potential. Can we become more interesting?

Lithuania Economy Conference, March 1, 2017

Dear friends,

Ladies and gentlemen,

Last summer, Lithuania, Latvia and Estonia celebrated the 25th anniversary of restoring our independence. We were robbed of our freedom and we lost over 50 years in our development, but we have shown great stamina and resilience, wit and resourcefulness and I am very proud of what the three Baltic States have achieved. Estonia  and Latvia rank top 20 globally and top 10 in Europe in Ease of Doing Business Index (Lithuania 21 globally, 13 in Europe).   

For many years now, Baltic business-oriented and favorable economic environment has amazed policy-makers and business people around the world. As a region we are considered as one. As a region, we are doing well, our economies are growing and the still existing inconsistencies between the three of us will eventually be smoothened out if we continue to take the right decisions towards greater connectivity.

While we have come a long way in the past 25 years, we are not there yet. The progress of our countries and our societies so far is a foundation for the future and we should be confident enough to both preserve that as right and valuable, and yet make the necessary changes. Our aim should be to achieve the Nordic standard of living and the best possible living environment for our people, not simply by copying but by becoming more flexible with more courage to take risks. We need to show more initiative, to experiment more, become a testbed to new innovative solutions and thus becoming more interesting as a region.

In December last year according to their monthly forecast of economic growth, European Central Bank estimated that economic growth will accelerate in all three Baltic States within 3 years. But it is also clear, that the current growth pace is not satisfactory if our aim is to reach the Nordic standard of living.

In reaching that goal, our governments must stay true to liberal values - promoting the merits of trade and free market, free flow of data and people is the way forward. Governments must keep in mind that by creating a favourable business environment and by meddling as little as possible is how you help boost the economic growth.

It is also important to recognise the reasons and threats that cap economic growth because then and only then can we review and rethink what could be done to further improve the Baltic States investment potential. Which in turn will also increase the living standards and quality of life of our people.

In Estonia, as Prime Minister I decided to summon 10 economic experts representing different fields to map and analyse the bottlenecks of Estonian economy. These experts compared Estonia, on the one hand, against the Nordic and Anglo-Saxon countries and, on the other hand, compared economic performance against the benchmarks set out in various strategies. They came up with 80 different proposals that were grouped under 7 different fields for the government to implement. According to them, implementing these proposals would boost the Estonian economic growth beyond 4 percent.   

Thorough work was done over the past year by the economic development working group which culminated in the realization that Estonia does not have economic growth hindrances that could be easily removed. Instead, they found certainty in that there is no silver bullet with which to solve all problems, but they also found certainty that positive economic development could be reached if the working group's ideas were realized. The working group called for a more committed implementation of actions envisaged in various strategies.

The proposed amendments and conversions of the economic development working group included:

    • As many people as possible need to be brought back to the labor market;

    • Create better conditions for foreign skilled workers to come to Estonia;

    • Make education and training systems more flexible, achieving a better match with the labor market needs;

    • Establish innovation as the main driver for growth, prioritize innovation;

    • Set digitalisation of economy as a separate economic aim;

    • Improve the managerial skills and ability to run a business both in private and public sectors;

    • Improve the business environment and enhance Estonia’s international attractiveness.

Similarly to the findings of the Estonian economic development working group, the PwC’s Global CEO Survey concluded that there are no silver bullets to threats that are holding back economic growth. Yet, policy action can help if directed to support the top drivers for growth. And the main drivers for growth according to CEOs globally are innovation, technology and human capital. The Baltic top executives also considered favorable tax environment and export as important growth drivers.

Over the past 20-25 years, we have witnessed tremendous upheavals as a result of globalisation and technological change. Globalisation has brought many benefits and has opened new doors for our people and businesses. We must not nourish fears about losing any jobs due to globalisation or technological change, because this will keep back the creation of tomorrow’s jobs.

According to the PwC Global CEO survey, geopolitical uncertainty is seen as a top 5 threat to growth while 58% of the CEOs surveyed think it's becoming harder to compete on the world stage due to more closed national policies. Estonian top executives also consider geopolitical uncertainty the biggest threat to growth followed closely by uncertain economic growth and the future of the Euro. But interestingly enough Latvian and Lithuanian CEOs saw the greatest risk to growth in the increasing tax burden - 82% of the respondents said this was a problem for them!

At the same time, CEOs are surprisingly optimistic about short-term business growth. Why such optimism? One conclusion could be that many businesses have undoubtedly had to cope with stormy conditions lately and anyone who has reached the top has already adapted to uncertainty. Alternatively, perhaps, CEOs have learned to look for the upside and seize on the opportunities the uncertainty brings. One thing is clear - CEOs have recognised that it is not enough to focus on organic growth and cost reductions - they are prioritising investment in innovation, digital capabilities and human capital. For understandable reasons, the Baltic senior managers also considered export as one of the main drivers for growth.

28% of Estonian CEOs consider Latvia the most important export market in terms of business growth and 27% think growth comes from export to Lithuania (1st - 40% Finland, 2nd - 29% Sweden). 52% of Latvian CEOs consider Lithuania their most important export market and Estonia follows closely with 49%. For the Lithuanians, Estonia is only the 4th export market with 15% of the top executives expecting the business to grow due to export to Estonia (1st - 31% Scandinavia, 2nd - 23% Latvia, 3rd - 16% Germany).

What could thus increase the Baltic States investment potential? How could we become more interesting as a region?

I propose connectivity as an additional growth driver for the Baltic States. If we are more closely connected, firstly via (rail)road, secondly through electricity and gas interconnectivity and thirdly digitally, we become stronger and more attractive as a region. While there is quite a lot of emotionality in economics, enabling people, goods and data to move freely and seamlessly continues to and will make a difference.

Co-operation projects such as Rail Baltic or Baltic Energy Market Interconnection Plan are very important decisions and investments for all three Baltic States. Rail Baltic will support the development of business, tourism and transport sectors and will strongly connect us with Central Europe.

Cooperation and constructive competition in energy sector has guaranteed security in supply and has resulted in lower energy prices for domestic consumers. It is worth reminding that Lithuania’s decision to invest in LNG terminal has also benefitted Latvia and Estonia - gas pipes connect our countries and 25% of gas consumed in Estonia comes from Lithuania.

Projects like these are also an example and inspiration to the rest of Europe. Maybe it’s time we also take Via Baltica to the next level?

Another field we are not connected enough is digital. While technological advancement has quite often seen as an obstacle - be it the connectivity, digital divide or th exacerbated challenge technology brings about breaches of data privacy - becoming a digital society has helped Estonia in numerous ways to become economically more attractive.

Doing things digitally has become an integral part of our everyday lives. Digital solutions enable more efficient ways of doing business every day, reduce bureaucracy and hassle. Today e-Estonia is not just about useful public digital services, but also disruptive private ones.

The growth of digital industry has turned Estonia into a hub for tech-based start-ups. Skype was the first major breakthrough in this area, already ten years ago when it was largely built in Estonia – and biggest development centre is still in Tallinn. Estonia now has numerous other success stories building up – the up-and-coming next stars, disrupting their industries with digital solutions. Be it Transferwise’s peer-to-peer online currency exchange, GrabCAD’s cloud-based meeting place for mechanical engineers or Funderbeam’s first and only Blockschain-based platform in the world where growth companies are funded and traded across borders.

Smart use of technology should be the way for all of us in the Baltics and EU in general. And there’s an initiative opening - becoming a testbed, as I mentioned earlier. The Baltics along with the Nordics could show the rest of the world what could be achieved if free movement of data and information would be the 5th fundamental freedom in the EU.

If we were able to reuse and share data collected by private companies or government crossborder, booking a doctor’s appointment within 500 kilometre radius should be possible and as easy as using the Uber or Booking.com app anywhere in the world.

I am confident it would boost the innovation potential of the Baltics and Europe, also our start-ups, as product development and go-to-market would be in Europe the fastest in the world.

Let’s remove and reduce the barriers to free movement of data. Let’s make digital happen! Only then will we be able to become more interesting and attractive as a region and increase competitiveness of our economies.

 

London Fintech Conference February 8, 2017 Opening speech

Dear friends,

Ladies and Gentlemen,

 

We are witnessing critically challenging and turbulent, yet exciting times. The recent changes in world politics are - to say the least - worrisome. I am deeply troubled by some countries’ attempts to intervene in other countries’ politics through physical invasions or cyber attacks.

Or by the rise of populism and increasing doubts in the merits of trade and free market, free flow of data and people for that matter. It is not the way forward.

 

At the same time, when looking at technology enabled changes, I am stunned by the progress and innovation-based efficiency gain. And I’m confident to say that the future looks bright. The way technology and open minded young people just like yourselves have innovated old industries is absolutely mind-blowing. Terms like Fintech or Regtech, solutions transforming banking or the exchanges like Transferwise or Funderbeam do, would have confused us just a short couple of years ago.

 

There’s a reason I mentioned these two innovative companies - I am proud to say that both of these companies, just like Skype some time ago, have been founded by Estonians. We have one of the biggest number of startups per capita in the world, many of them in the FinTech domain. These are the companies that give a perfect example of bright ideas meeting a can-do attitude, which I’m again proud to say is a norm rather than an exception in Estonia.

 

So, what is Estonia?

 

Estonia is a place for independent minds. A country that is on a human scale, yet extends beyond its borders. In Estonia everything happens fast, nothing is physically far away. Estonia is the most integrated Nordic country and also the world’s first country to function as a digital service. That is - almost anything can be done digitally - to register a company online, digitally sign and exchange encrypted documents, conduct secure online bank transfers, and make tax declarations electronically. Doing things digitally has become an integral part of our everyday lives.

 

Last year in May, at an Estonian tech and startup conference called Latitude59, His Excellency the Duke of York Prince Andrew, an American venture capital investor Tim Draper and myself were asked to pitch for our countries in just one minute. This was a very inspiring exercise that made us realise that in a globalised world such as we live in, countries will need to compete (and are already competing) for citizens and businesses. Just like companies are competing for customers. Estonia has over the 25 years since regaining its independence made significant progress to offer its people and businesses the most hassle free and advanced digital societies in the whole world. And this is not just talk - World Bank’s last year’s global development report confirms the same and according to Freedom House, Estonia ranks as number one in Internet Freedom in the world.

 

Estonian startup scene is a working home for thousands of highly paid people from around the world. These companies are creating real economic value and growth contribution, even if they are still only starting. Our government has been keen to do all we can to make Estonia a better place to start and grow innovative companies – and change the world. Not to wait in public offices to submit official documents to the government – we have online services for that. In Estonia, contracts within as well as between companies, with employees or customers are signed digitally no matter the physical location. Starting a company and running a business can be fully digitally handled.

 

We are determined to reduce time spent on red tape, create a hassle free and zero-bureaucracy environment for businesses. And we aim to work with private sector (like banks) to connect digital platforms more widely and reach a real-time economy, where all transactions happen instantly between all economic actors, not just with the state. Even global companies like Uber are developing solutions together with our state agencies to help their stakeholders report their income automatically, properly and transparently.

 

In fact, we have estimated that by signing anything and everything digitally (due to time saved), the efficiency gain of the whole economy is worth at least 2%. This is real economic benefit and growth contribution right there. Imagine if we saved more than 2% of GDP everywhere in Europe by using digital signatures? We already have various digital identities in EU countries and all we really need to do, is make them universally accepted and start using them – at home and cross-border.

 

Or imagine the possibilities of efficiency-gain and new service innovation if free flow of data and information would be the 5th fundamental freedom in the EU – next to free movement of goods, services, capital, people that underpin the Single Market? You would be able to reuse and share data collected by private companies or government about you, even make money on it yourself. It would greatly boost the innovation potential of Europe and our start-ups, as product development and go-to-market would be in Europe the fastest in the world. Another aspect of the free flow of data would be to apply the once-only principles on the EU level. To be able to not re-submit data again to get public services when moving to a different country to live or to work.

 

Dear friends,

 

In addition to attractive business environment, there is yet another way how digital solutions support growth. Efficiency gains do not just fall to companies and people. Digital government means more efficient public service delivery and more effective governance. This was the very pragmatic reason why Estonia started going digital two decades ago.

 

In Estonia, we are able to deliver better value for less money by relying on digital means, both in back office and frontline of public administration. Digital governance contributes a great deal to fiscal prudence. We have the lowest sovereign debt burden among EU countries, around 10% of GDP. This means that we can spend tax incomes euros on growth initiatives, not for paying back old debts.

 

Not to mention that digital tax collection has made Estonian tax system the most efficient one (in terms of tax revenue collected per unit of cost) in OECD. So, doing things digitally has allowed our government to keep reducing the taxes to support growth in the economy.

 

We are often asked, how has all that digital development been possible: what has been the policy? I have always said that first you need the political will. There needs to be leadership to do things differently and take risks with trying out new solutions. Technology is only an instrument, it’s the transformation of government with technology what matters - to redesign processes around technology and across agencies.

 

Estonia as a country runs a governmental start-up of its own called the e-Residency. This programme is an example of further economic boost that digital can bring – creation of wholly new markets and niches, products and services.

 

We launched e-Residency in order to make the Estonian economy bigger – at least in the digital realm. Basically, we created a platform for companies to come up with new services for users they never had before – we created a new market. This means new income, more growth, more jobs for Estonia. As a governmental start-up, e-Residency has been in public beta phase. It means that we work iteratively with our users, with the private sector and government agencies to improve the initial services and launch new ones.

 

Until late, you could only access the great Estonian digital services as a resident of Estonia – because that was the only way you could get our digital ID. From December 2014, we opened our services up to a wider user base. Now anyone in the world can apply for Estonian government-issued digital ID and get access to digital signing, online banking, digital services for establishing and running their companies. With the benefit of digital services that Estonian government and our private partners offer, e-Residents can run their transnational business in a hassle-free and trusted way from wherever they are in the world. There are more than 17,500 e-Residency applications from 133 countries. They have already established close to 1,300 new companies in Estonia, running them fully digitally.


 

Dear FinTech enthusiasts,

 

The reason I’m bringing the example of my country here today is to illustrate the efficiency gain that can be achieved by redesigning processes, digitising and automating them. By using  business intelligence and predictive capabilities - by using technology. There are so many industries (and not too many countries) that have gone through it already, at the same time there are number of fields (and countries) that are yet to receive the ‘Tech’ treatment.

 

The disturbance known as FinTech of the financial and payment industries has resulted in global investments skyrocketing within the past year. The whole industry, a great number of international companies are willing to invest in technology to make financial systems more efficient, also more predictable. To me, the similarities with my country’s pursuit in thinking outside of the box and are obvious. In creating service models that could avoid the structural formalities to better serve the needs of the people and businesses we create value.

 

FinTech has impacted us all in numerous ways, but most of all, it has changed how we do business. Gone is the need to secure a loan for any business idea - these days, anyone can pitch an idea onto crowdsourcing site or find a loan from a peer-to-peer lending site. Also, accepting multiple forms of payments, electronically or on mobile devices from customers - no matter where they live and without transaction fees - allows businesses to participate in the global market. Digital wallets, peer-to-peer payments opportunities and cryptocurrencies built on blockchain are decentralized payment systems that allow anyone to transfer funds securely from anywhere in the world. Unburdened by regulators or legacy IT systems FinTech companies are able to offer reduced costs and improved services for their customers.

 

While FinTech is not likely to fully replace traditional financial institutions, these startups and businesses are disrupting the industry by providing a better consumer experience, enabling more effective tracking and monitoring of budgets, and making it easier to secure loans. All for the purpose of growing the business, offering more jobs and value.

 

Today, RegTech as an emerging concept in financial services is gaining momentum. A paradigm shift similar to FinTech will facilitate the delivery of regulatory requirements or compliance obligations. The adoption of new technology such as cloud computing, big data, and blockchain is yet to make compliance and regulatory-related activities easier, faster, more efficient to monitor and more complete. Offering strategic opportunities that will help companies successfully execute their business models in the context of a safe and sound global financial system, develop advanced data analytics capabilities, and reduce the cost of compliance in financial services.

 

History shows that for any innovations to be successful they must fully be supported by governments and regulators. With RegTech, the UK is taking the lead and is encouraging the rest of the world to follow suit. Already in 2015, two of the UK’s primary financial regulators, the Financial Conduct Authority (FCA) and the Prudential Regulation Authority (PRA), announced they would support the widespread adoption of RegTech. I am happy to say that Estonian Financial Supervisory Authority (FSA) has also initiated a FinTech working group at the FSA touching also upon the realms of RegTech.

 

As an eternal optimist and a true fan of innovative solutions, I am convinced these technologies will extend beyond the financial or regulatory sectors. With blockchain, secure and transparent exchanges can and will be used for other assets like property, vehicles or even diamonds. There are endless possibilities the way technology will impact the everyday lives of us all. It will change the way we live and work, consume, communicate and learn, get medical treatment or take time off. And all this will fortunately enough happen within the very immediate future.  


 

Ladies and Gentlemen,

 

Today’s Conference will be agenda-setting. People taking the stage after me will tackle issues in the fintech space ranging from legal matters, political impact, introduction of new technologies and transformation of market leaders. I wanted to talk about the mindset and innovations of my country for inspiration and maybe even a lesson-learnt. To tell you that when bright ideas meet a can-do attitude anything is possible.

Kõne Reformierakonna üldkogul 7. jaanuaril 2017

Head Reformierakonna liikmed,

Külalised,

Head Eesti inimesed,

 

Lugesin hiljuti Postimehest oma sõbra ja kolleegi kirjutist, kus ta ütles, et mitte ükski erakond ei ole Eesti ühiskonda ja majandust viimase 17 aasta jooksul suutnud nii palju mõjutada kui Reformierakond. Kahtlemata peitub selles lauses tõde. Väga võimalik, et ka põhjus, miks need, keda oleme oma partneriteks pidanud, on viimastel kuudel nii meile kui avalikkusele ootamatuid ja halvasti põhjendatud samme astunud.

Täna õhtul astun kõrvale Eesti edukaima erakonna juhtimisest. Otsus Reformierakonna esimehe vastutusrikas roll üle anda, oli minu sügavalt isiklik valik. See on valik laadida akusid ja pühendada aega oma perele. Aga see on ka valik olla erakonnale ja täna valitavale uuele esimehele ning juhatusele igakülgselt toeks. Reformierakonna ja Eesti edu on mulle homme täpselt sama südamelähedased kui eile. 

Mul on hea meel öelda, et olen erakonda juhtides alati tundnud Teie, erakonnakaaslaste tugevat toetust. Olen selle eest südamest tänulik. Olen tänulik ka neile paljudele, kes minu otsusest kuuldes püüdsid mind veenda jätkama. Ütlesin siis ja ütlen ka nüüd - jään oma otsusele kindlaks. Igal asjal on algus ja lõpp ning võimalust võita ja vastutada tuleb osata õigel ajal edasi anda.

Vaatan uhkusega tagasi nii 2 aastale ja 8 kuule, mil mul on olnud au kahte järjestikust Vabariigi Valitsust peaministrina juhtida kui ka Reformierakonna varasematele saavutustele. Need aastad on olnud Eesti jaoks edukad nii inimeste elatustaseme kasvu kui kindlustunde suurenemise poolest.

Reformierakonnal on olnud Eesti ajaloos pretsedenditu au olla peaministripartei ligi 12 aastat järjest. Enne meid ei ole mitte ükski peaminister Eesti ajaloos osutunud tagasi valituks, tänu Eesti parimale meeskonnale on Reformierakond suutnud parlamendivalimistel rahva suurima poolehoiu võita kolmel korral järjest.

Selle 12 aasta jooksul on nii Eestil kui Reformierakonnal olnud palju säravaid võite aga ka mitmeid keerulisi hetki. Meie tugevus on, et oleme alati osanud ühte hoida ja kõik raskused võitudeks pöörata. Mis veelgi olulisem - meil on alati jätkunud tarkust jääda truuks oma põhimõtetele ning mitte teha kompromisse südametunnistuse ja Eesti tuleviku arvelt. Seda tarkust peab meil jätkuma ka tulevikus.

Olukorras, kus maailm ei ole enam etteaimatavalt turvaline ning odav populism on nii mõneski riigis ohustamas liberaalseid väärtusi, vajab Eesti liidreid, kes seavad aated kõrgemale lühiajalisest pragmatismist.

Enne jõule valis mainekas ajakiri the Economist taas “aasta riiki”, mis on väljaande hinnangul rahulik ja jõukas, aga mis on aasta jooksul märgatavalt edenenud. Kandidaatide lõppvooru jõudis ka Eesti, mille kohta ütles Economist, et oleme üks vähestest NATO liikmetest, mis täidab oma kohust määrata kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele ja et meie koolilapsed tegid viimases PISA testis nii-öelda puhta töö. See ilmestab meie võimet hoida pilk tulevikul, sest vaid hästi kaitstud riigis on võimalik majandusel kasvada ja lastel maailma tipptasemel haridust omandada. Eesti on saavutanud märksa enam kui paljud meiega sarnase ajalooga riigid.

See, et Eestil on sedavõrd hästi läinud, ei ole mingi juhus. Selle taga on olnud selge visioon ja sihikindel töö. Väga suurel määral on selliste rahvusvaheliste mainekate märkimiste taga just Reformierakonna järjepidev töö Eesti riigi ja inimeste huvides. Reformierakonna programmi kirjutatu ning ellu viidu hulka kuuluvad ettevõtete tulumaksu kaotamine, tulumaksu langetamine 26-lt protsendilt 20-le, vanemahüvitise loomine, liitumised NATO, Euroopa Liidu, OECD, Schengeni ja eurotsooniga.

Oleme alati seisnud riigi korras rahanduse eest. Soovin siin korrata Andrus Ansipi öeldut; “korras rahandus ei ole midagi abstraktset, vaid puudutab meid kõiki.” Eesti ei ole elanud tuleviku arvelt, meie ei pea tõstma makse pelgalt selleks, et saada hakkama vanade võlgadega. Eesti riik on suutnud ilma laenurahata teha märkimisväärseid investeeringuid riigikaitsesse, taristusse, energiajulgeoleku saavutamiseks ning teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks. Oleme suutnud targalt majandada ja näha suurt pilti.

 

Head kuulajad,

 

Poolteist kuud tagasi võttis ametisse astunud valitsus meilt üle väga heas korras riigi. Selleks, et anda hinnang kahe minu juhitud valitsuse tegevusele, on vaja veidi aega. Aega, et settiks oponentide üleskeerutatud tolm ja lahtuks päevapoliitiline müra. Aega, et teha vahet olulisel ja vähemolulisel. Aga juba praegu võib öelda, et viimase kolme aasta jooksul on tehtud mitmeid Eesti tuleviku seisukohalt väga põhimõttelisi otsuseid.

Meie julgeolek on märksa kindlamini kaitstud kui varem, sest panustame oma riigi kaitseks aegade suurima - 2,2% sisemajanduse kogutoodangust - ning esimest korda ajaloos on meiega koos Eesti pinnal ka NATO liitlaste sõdurid.

Meie riigieelarvesse on planeeritud raha ajaloolisteks investeeringuteks - olgu selleks Eestit Euroopaga ühendav Rail Baltic, Eestit omavahel ühendav Tallinn-Tartu maantee või soovimatud külalised eemal hoidev kaasaegne idapiir. Kõiki neid asju on väga pikalt planeeritud, nüüd on nad ka päriselt käima lükatud.

Päriselt käima lükatud on ka ligi 20 aastat plaanitud haldusreform, mis toob võimekamad omavalitsused ja kvaliteetsemad avalikud teenused üle kogu Eesti. Tänu töövõimereformile saavad tuhanded, ehk isegi kümned tuhanded seni tööturult eemal olnud inimesed endale tasuva töökoha.

Meie inimeste palgad ja pensionid on kasvanud Euroopa Liidu kiireimas tempos ning maksu võetakse neilt sissetulekutelt vähem kui seni. Ja loomulikult on riigi rahakott olnud seejuures reformierakondlikult hästi hoitud. Koguni nii hästi, et lõpetasime eelarve ülejäägiga kõigil kolmel aastal.

Loomulikult tegime nende aastate jooksul ka vigasid, ilmeksimatuid päris maailmas ei eksisteeri. Kui riigi juhtimisel võtsime ette ja saavutasime palju, siis poliitkombinatoorikas tuli paiguti ka alla vanduda. Vastupidiselt ajakirjanduse prognoosidele ei saanud valitsuse proovikiviks ei haldusreform, töövõimereform, eripensionite reform ega riigieelarve. Proovikiviks ei saanud tegelikult ükski sisuteema, sest lõviosa kokkulepitust viisime ellu esimese pooleteist aastaga. Kivi tuli hoopis mujalt.

Õigus on neil, kes ütlevad, et konkurentide soov Riigikogu valimised veenvalt võitnud erakonnale “ära teha” tekkis presidendivalimistel. Loomulikult mitte selle pärast, et erakonna juhatus otsustas toetada Siim Kallast Marina Kaljuranna ja Urmas Paeti asemel, vaid pigem selle pärast, et meie erakonnaga seostatud kandidaatide toetus oli mäekõrguselt üle kõigist konkurentidest.

 

Meie viga seisnes eelduses, et rahva poolt toetatud kandidaatidel õnnestub toetushääli saada ka teistest erakondadest. Nägime, et see eeldus ei pidanud paika. Edukaima erakonna populaarseimad kandidaadid tekitasid küllap hoopis konkurentide kadedust ja tahet koht kätte näidata. Millest on loomulikult kahju, sest nii Siimust, Marinast kui Urmasest oleks saanud Eestile suurepärane president.


Tegelikkuses oleks meil olnud vaid üks võimalus saada Reformierakonna soovitud kandidaat presidendiks - selle hinnaks oleks olnud kokkulepe Keskerakonnaga IRLi ja sotside hülgamiseks ning valitsuse vahetuseks. Reformierakonna juhatus oli toona kindlalt seisukohal, et meie valitsust presidendivalimiste kaubaks ei tee. Nii läks kirja protokolli ja nii ütlesime ka avalikult välja. Usun, et juhatuse enamus on ka nüüd, vaatamata kõigele, jätkuvalt sama meelt. Lisaks soovimatusele oma enda juhitud valitsust lõhkuda oli ju kaalukaid põhjuseid teisigi: nii Keskerakonna suhtumine korruptsiooni kui loomulikult koostöölepe Jedinaja Rossijaga. Need olulised küsimused ei ole lahendust saanud ka nüüd, peale Keskerakonna juhivahetust. Lootus Keskerakonna sisulisest uuenemisest ei ole senini täitunud.

Iga kord kui ma loen rahvusvahelises meedias pealkirju kremlimeelsest valitsusest Eestis, on see nagu torge otse südamesse. Kuidas on nii, et kogu meie regiooni kõige kiiremini arenenud ja üdini positiivse mainega riik on nüüd järsku tagurlikult kremlimeelne? Loomulikult ei ole Eesti kremlimeelne. Olen üsna kindel, et seda ei ole ka lõviosa valitsusest eesotsas peaminister Ratasega.

Olen selgitanud kümnetele ajakirjanikele, et Eesti inimesed on jätkuvalt Euroopa- ja NATO-meelsed. Olen vestelnud lugematu arvu endiste ja praeguste kolleegidega, et nende hirme hajutada. Ja siis ühtäkki teatab keegi keskerakondlane, et Venemaale naaberriigi ründamise tõttu kehtestatud sanktsioone tuleks leevendada. Või läheb Yana Toom Assadile külla. Või nõuab Eesti valitsus Balti peaministrite ühisavalduse teksti lahjendamist, et mitte Venemaad solvata...

 

Peale selliseid fakte on üha raskem meie liitlaseid ja partnereid veenda, et Eesti välispoliitiline kurss püsib kaljukindel. Ja välispoliitiline kurss ei ole vaid termin asjaosaliste kitsa ringi jaoks, see on eksistentsiaalne valik väärtustest ja Eesti tulevikust, avatusest ja suletusest. 1,3 miljoni inimesega riigil ei tohi olla kitsarinnalisust hoolida vaid kodustest asjadest. Kui soovime riigi ja rahvana püsima jääda, on meie häälel vaja rahvusvahelist kõla ja kandepinda.


Meil peab jätkuma silmi ja südant hoolida ka Ukrainas või Süürias toimuvast, sest ükski rahvusvaheline konflikt ei eksisteeri isolatsioonis vaid mõjutab moel või teisel ka meid.

 

Suurt pilti vaatavatel inimestel on küllap raske mõista, kust tuleb see tung, mis paneb suure osa Ukrainast vallutanud režiimi käsilastelt parteikassasse raha lunima või Süürias sadade tuhandete süütute inimeste surma eest vastutava ning meie aja suurima rändekriisi valla päästnud diktaatoriga sõbralikult poseerima. Kas tõesti väärtused? Või pigem ahnus, kus müügiks on kõik, ka Eesti? Oleks naiivne arvata, et Savisaare vahele- ja kõrvalejäämine lõpetas täielikult Kremli mõju Keskerakonnas.

Eesti avalikkus ootab siin Jüri Rataselt senisest palju selgemaid seisukohti ning fassaadi kõrval ka sisu uuendamist. Ei tohiks olla raske öelda, et Venemaa režiimi agressiivne käitumine ei anna ruumi sooja koostöö jätkumiseks sedasama režiimi juhtiva parteiga. Kuniks koostööleppe üks pool on Kremlis ja teine Stenbockis, ei võta keegi tõsiselt mesijutte Ansipi ja Rõivase valitsuste välispoliitika kursi jätkumisest.


Olgu rõhutatud, et see teema on kaugelt enam kui vaid pealkirjad välismeedias. Ajalugu on õpetanud, et vales kohas järeleandmistel võib olla talumatult kallis hind. Vastupidiselt Toomi soovitusele ei unusta Eesti inimesed kindlasti ei 1940ndat ega 1944. aastat. Me ei tohi ka unustada, et kuigi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriiki ei saa oma huvide maksmapanemiseks sõjaliselt alistada, on soovitu saavutamiseks tänapäeval märksa lihtsamaid võimalusi. Meie põlvkonna ühine vastutus on, et iga sellist katset ja märki märgataks ja tõsiselt võetaks. Ainult nii saame olla kindlad, et otsustame ise asju omal maal.

Head erakonnakaaslased,

Täna valime Reformierakonnale uue juhatuse ja uue esimehe. On ütlematagi selge, et erakonna juhi töö ei saa olema kergete killast - lisaks tulemuslikule tööle opositsioonis tuleb erakond viia valimisvõiduni nii sügisel toimuvatel kohalikel valimistel kui 2019. aasta parlamendivalimistel. Meie senine edu on seadnud eesmärgi-latiks valimisvõidu ning iga muu tulemus on pettumus nii meile endile kui meie toetajatele.

Olen kindel, et Reformierakonna võimalused võita nii kohalikud kui parlamendivalimised on väga head. Meil on jätkuvalt parim programm ja säravaim meeskond. Meil on kogemus pakkuda töötavaid lahendusi, mis põhinevad selgetel väärtustel. Oleme ellu viinud oma peamised lubadused 2015. aasta valimistelt - Eesti on nüüd kindlamini kaitstud, langetasime tööjõumakse ning tõstsime 3. lapse toetuse300 euroni.

Väga võimalik, et valijate tahte vastase sunnitud opositsiooni-minekuga muutus Riigikogu valimiste võit tõenäolisemakski. Valitsusevahetus on nii meile kui kõigile Eesti inimestele eredaks meeldetuletuseks, et mitte miski ei ole enesestmõistetav. Ka Eesti hoidmine õigel kursil ei juhtu iseenesest, selle nimel on vaja päev päeva järel pingutada.

Reformierakond on alati olnud ja jääb ka opositsioonis jõuks, kelle poole vaadatakse lahenduste leidmiseks ja kelle seisukohad näitavad teed. Meie oleme see jõud, kelles nähakse vastukaalu ning parempoolset alternatiivi Ratase valitsusele.

Rääkisin kevadel Teie ees seistes, et Eestile on olulised neli sihti. Täna on need ehk aktuaalsemadki. Oleme astunud pikki samme Uueks Põhjamaaks saamise teel, aga me ei ole veel kohal. Riigi loodud soodne ettevõtluskliima on majanduskasvu vundament. Vaba turumajandus on jätkuvalt parim mudel majandusliku heaolu kasvatamiseks. Nii Eestis kui Euroopa Liidus on küll ja küll ruumi, kuidas vabale turumajandusele rohkem võimalusi anda. Oleme alati uskunud inimeste võimesse teha ise õigeid valikuid. Me ei tohi kunagi muutuda riigiks, kes püüab oma kodanikele olla kurjaks lapsehoidjaks, jagades keelde, käske ja manitsusi igal sammul.

Peame julgema muuta Eesti avatumaks majanduskasvuks vajalike teadmiste ja oskustega töötegijate leidmiseks välismaalt. Tegime valitsuses mitu sellesuunalist muudatust, aga palju on veel teha. Peame jätkama investeerimist haridusse, et meie ettevõtetel oleks võimalik kõrgelt kvalifitseeritud ja teadmistemahukat tööd tegevaid inimesi palgata. Mis aga veelgi tähtsam - et meie inimeste sissetulek tagaks neile Eestis Põhjamaadega sarnase elatustaseme.

 

Minu palvel kokku tulnud majandusarengu töögrupp pakkus eelmise aasta lõpus välja 80 tegevust majanduse elavdamiseks. Väljapakutud tegevuste rakendamisel on võimalik järgmisel kümnendil saavutada vähemalt 4-protsendiline majanduskasv. Leian, et töögrupi analüüs ja ettepanekud on sedavõrd põhjalikud ja veenvad, et neile tuleb võimalus anda. Peame keskenduma ärikeskkonna parandamisele ning inimvara ja tootlikkuse kasvule suunatud tegevustele. Eesti majanduse edasine areng sõltub kõige rohkem just nendest teguritest.

Peame jätkuvalt panustama sellesse, et kvaliteetse ja mitmekesise kõrghariduse ning teaduse kaudu soodustaksime innovatsiooni. Tehnoloogia kasutamine tõstab lisandväärtust eranditult igas majandussektoris. Meie ettevõtete edukas tegutsemine eksporditurgudel on üks kestliku majanduskasvu alustest ja just siin peab riik endiselt Eesti ettevõtjaid aitama neile uusi turge avades ning uusi kontakte luues.

Kui ootame, et meie ettevõtted kohaneksid majanduse struktuursete muutustega, ei saa ka riik oma aparaadiga jääda samasuguseks kui seni. Nii nagu ettevõtted otsivad pidevalt võimalusi tootlikkuse suurendamiseks, peab avalik sektor suutma teenuseid pakkuda senisest oluliselt efektiivsemalt. Häid näiteid on mitmeid - see, mida on teinud Marek Helm Maksu- ja Tolliametis või Elmar Vaher Politsei- ja Piirivalveametis võiks innustada kõikide teiste riigiametite juhte sarnaseid reforme läbi viima. Paindlikkusele ja suuremale tõhususele suunatud mõtteviisi muutus peab saama normiks kogu riigis just nii nagu see oli riigireformi tulemuslikult vedanud Arto Aasa ministriks olles.

Me ei peaks kartma võtta eeskuju ka meie idufirmadelt, kelle üheks kõige olulisemaks teeneks Eesti majandusruumi vormimisel on kirg ja kartmatus end kõige keerulisemates valdkondades proovile panna ning näha oma koduturuna kogu maaima. Kõrge lend inspireerib ja innustab mitte ainult kodus, vaid ka mujal.

Eesti e-riigi lahendused ning inimestele ja ettevõtetele pakutavad e-teenused hämmastavad inimesi kogu maailmas. 1,3 miljonilise elanikkonna juures oleme saavutanud e-riigi teenuste arendamises staatuse, kus parima lahenduse väljatöötamiseks vaadatakse mõõdu võtmiseks just meie poole. Ükski Eesti tehnoloogiaettevõtete poolt väljatöötatud uuendus ei ole pelgalt kasumi teenimise nimel kirjutatud koodijupp - me uuendame mõtteviise ja protsesse ning teeme seda sooviga muuta viisi, kuidas me elame ja töötame. 

Meie eesmärk ei peaks olema vähemambitsioonikam kui  maailm, kus tehnoloogia ja tehisintellekti abil ei ole varsti enam ühtegi kirjaoskamatut, sest lugema õppimiseks või enda harimiseks ei ole enam vaja paljude jaoks endiselt kättesaamatuid ressursse. Maailm, kus ei ole tulevikus enam ravimatuid haigusi, sest tehnoloogia aitab varem avastada ja tõhusamalt ravida. See on globaalne ja targalt ühendatud maailm, mille suunas kindlalt liigume. Eesti on selles maailmas teerajaja nii uuenduslike e-teenuste kui säravate maailma muutvate ettevõtetega. Kuidas ka ei vaataks, ikka ei õnnestu ühegi ametisoleva ministri silmis näha sära e-riigi teemasid eest vedada. Järelikult on Reformierakonnal vastutus seda tungalt põlevana hoida ning mitte  lasta meie IT-sektori ja e-riigi edulugu maha mängida.

Head erakonnakaaslased,

 

Vähem kui kuue kuu pärast on Eesti esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik. Ma tunnen suurt heameelt selle üle, et suutsime muutunud oludes oma riigi väiksusele vaatamata tulla appi Euroopa sõpradele ja näidata, et Eesti ei karda suuri väljakutseid. Võttes vastu eesistumise korraldamise esialgu plaanitust pool aastat varem, andsime tugeva signaali kõikidele meie partneritele - Eestiga saab arvestada.  

 

Euroopa Liit peab olema tugev ja ühtne, avatud ja arenemisvõimeline ja Eestil on võimalik kuueks kuuks võtta nende väärtuste ja tugevuste hoidmise juhtroll. Eesistumisest saab Eesti riigi suurim koostööprojekt, mis ei ole vaid valitsuse ajada. Et see õnnestuks, tuleb kõigil osalistel, ka meil, üles näidata suurepärast koostöövalmidust ja vastutustunnet. Ma usun Eesti riigiametnikesse ja diplomaatidesse, kes on juba enam kui aasta selle eesmärgi nimel katkematult tööd teinud. Tänu neile tuleb Eesti eesistumisega kindlasti hästi toime.

 

Lisaks Euroopa ühtsusele on ka välis- ja julgeolekupoliitika Eesti jaoks eksistentsiaalse tähtsusega - vabadus, õiglus ja õigus ning meie harjumuspärane elukorraldus peab jääma püsima ka meie lapselaste jaoks.

 

Julgeolekupoliitikas tehtud vigasid reeglina tagasi pöörata ei õnnestu. Seetõttu on ülioluline neid vigu mitte teha lasta. Eesti julgeolek ei ole asi, millega mängida, julgeoleku arvelt kompromisse ja järeleandmisi teha ei tohi.


 

Head võitluskaaslased,

 

Opositsioonis olek seab eesmärkide elluviimise võimalustele teatavad piirid. Aga just seetõttu peame pilgu hoidma horisondil ja olema valvsad ning häälekad, et meie korras riiki keegi segamini ei ajaks.

 

Loomulikult häirib mind liberaalina väga see, et esimest korda peale iseseisvuse taastamist on ametis valitsus, kes tõstab, mitte ei langeta tööjõumakse. Ja loomulikult näen ka mina, et rumalad pöörded maksupoliitikas teevad kahju nii Eesti majandusele kui inimeste heaolule. Aga kõik need asjad on rahva toetuse korral võimalik tagasi pöörata. Välis- ja julgeolekupoliitikas võivad aga rumalad kursimuutused viia paadi sedavõrd kreeni, et kahju on korvamatu.

Head kuulajad,

 

Mul on olnud suur au juhtida Eesti Reformierakonda 1 008 päeva.

 

Ma tänan kõiki neist 158 971st inimesest, kes Reformierakonda viimastel parlamendivalimistel toetasid. Oleme lõviosa antud lubadustest ellu viinud ja see ei oleks olnud võimalik ilma Teie toeta. Tänan ka igaühte 15 881st inimesest, kes valimistel isiklikult minu poolt hääletasid. Teadmine tugevast toetusest aitab leida lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades.

 

Ma tänan kõiki erakonnakaaslasi, kes on ühise jõuna seda vankrit vedanud. Ma ei liialdanud ennist grammigi, kui ütlesin, et tegu on Eesti kõige parema meeskonnaga.

 

Eriline tänu kuulub erakonna töötajatele eesotsas enne Martini ja nüüd Reimoga ning mind peaministrina toetanud meeskonnale eesotsas Kairiga - Teie teete ära suure osa sellest tööst, mis võimaldab eesliinipoliitikutel rambivalguses särada. Tänan ka kõiki juhatuse ja fraktsiooni liikmeid - Teie oletegi see müstiline tagatuba, millest mõned räägivad ja teete seda tööd meie konkurentide meelehärmiks väga hästi.

 

Aitäh Teile kõigile!

Elagu Reformierakond,

Elagu Eesti!