ET EESTI JÄÄKS PÜSIMA, ET MEIL OLEKS ROHKEM LAPSI

Riigikogus, 8.aprillil 2015

Ettekanne valitsuse moodustamise alustest

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed!


Levinud töölauakaunistust, mis koosneb nööride abil reas üles riputatud metallkuulidest, nimetatakse Newtoni hälliks. Olete kindlasti ise sellist seadeldist näinud ja oma käega proovinudki. Kui ühel äärmisel kuulil lasta vabalt langeda, siis kannab see oma impulsi ja energia järgmisele kuulile, see omakorda järgmisele ja nõnda edasi, kuni liigub rivi viimane kuul, isegi kui vahepealsed näiliselt grammigi ei liigu.   


Anno 2015 on Eesti täpselt selline riik, milliseks on see meie ja meie eelkäijate poolt loodud. Minevikust pärit impulsid on ajendiks tuleviku protsessidele. Ja sarnaselt Newtoni hälli metallkuulidele, kirjutavad ka siin saalis tehtavad otsused sageli märksa kaugema tuleviku ajalugu, kui arvatagi oskame. Iga uus valitsus ja Riigikogu koosseis saab jätkata sealt, kus eelmine lõpetas.


Koalitsioonikõnelusi alustades otsustasime kõigi kokku tulnud osapooltega teha valitsusliidu lepingu varasemast teist moodi. Me otsustasime küsida endilt, mis on Eestile need kõige vajalikumad protsessid, mida me tahame selle valitsusega käima lükata või lõpuni viia. Me ei hakanud peatükk-peatüki lõikes programme kokku kirjutama, vaid sõnastasime Eesti suured väljakutsed.


Need on selle valitsuse peamised eesmärgid, millest lähtuvad kõik järgmised valitsuse tegevused.


Austatud Riigikogu.


Meie esimene suur väljakutse on tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud.
Meie riigi julgeoleku jaoks on viimane aasta olnud keeruline aeg. Samas on see periood tõestanud tehtud poliitiliste ja praktiliste valikute õigsust ning taganud Eestile parima kaitse. Väljakutsed, mis on ilmnenud Venemaa agressiivsuse üldise kasvuga ja vahetult Ukraina-vastase agressiooniga jätkavad meie riigi julgeoleku mõjutamist ning mitte ainult järgmise nelja aasta jooksul, vaid paraku pikaajaliselt.


Tagamaks meie riigi püsimine nii täna, homme kui ka paljude järgmiste põlvede jaoks, jätkab Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus meelekindlat, ühtset ja läbimõeldud julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat.
Me jätkame riigikaitse laia käsitluse rakendamist kindlustamaks, et ühiskond tervikuna oleks võimeline seisma rünnaku vastu, meil oleks võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte, meie ühiskond oleks sidus ning meil oleks kõrge valmisolek seista vastu infosõjale.


Selleks jätkame tööd riigikaitset puudutava seadusandluse korrastamisel ja arendame edasi laiapindse riigikaitse planeerimist, et tagada suurem selgus riigis olemasolevatest ressurssidest ja meist igaühe rollist riigikaitse praktilises elluviimises. Väga oluline on ka riigikaitseliste teadmiste ja parimate praktikate levitamine. Koalitsioonileping näeb ette kõigile soovijatele tasuta riigikaitsekursuste korraldamist ning riigikaitseõpetuse gümnaasiumiastmes järg-järgult kohustuslikuks muutmist. Samuti näeme ette mõttekodade kaasamist riigikaitsepoliitika kujundamisse.


Seda, kes ennast ise ei kaitse, ei kaitse ka teised. Eesti riigikaitse kilbiks jääb esmane iseseisev kaitsevõime ja mõõgaks NATO kollektiivkaitse.
Me jätkame sõjaliste võimete arendamist tulenevalt meie ohuhinnangutest. Eesti jaoks on olulised meie brigaadid, pataljonid, kompaniid ja rühmad, kuid kõige olulisem on iga üksik võitleja nendes üksustes. Seetõttu soovime tõsta ühiskonnas kaitseväelase elukutset ja sõjalise hariduse prestiiži, sealhulgas parandada kaitseväelaste töökeskkonda- ning väljaõppetingimusi, tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ning 50% võrra ajateenijate hüvitist. Samuti jätkame kaitsepalga idee arendamisega, et kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalejatele töötasu fikseeritud põhimõttel: 50% ametikohast ja 50% senisest palgast. Me jätkame Eesti riigi väärtuste ja põhimõtete eest võidelnud veteranide tunnustamist ühiskonnas.


Selle valitsusliidu kokkulepe on selgelt reaalse kaitsevõime kindlustamine. Seetõttu hoiame riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust ning arendame järjekindlalt reaalselt komplekteeritud, varustatud ja väljaõpetatud üksusi, mitte paberüksusi ja paberkahureid mille jaoks meil ei oleks ei raha ega inimesi. Kahele protsendile lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulusid tagamaks nende püsiv kohalolek Eestis. Selle valitsusliidu jaoks on oluline iga Eesti territooriumil teeniv NATO liitlasväe sõjaväelane ning loomulikult ka kaitsekoostöö tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.


Täpselt sama oluline on siseriikliku turvalisuse tagamine. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peab meil olema välja ehitatud Eesti ida-piir, sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise tehnilise valvesüsteemi, hästi välja õpetatud ja varustatud piirivalveüksustega.

Jätkame Politsei- ja Piirivalveameti võimekuse arendamist, nii et väheneks dubleerimine, suureneks pääste, politsei ja piirivalve reageerimisvõime ja –kiirus. Oleme kokku leppinud, et kiirreageerimisvõimet omavate politseinike hulka tuleb kahekordistada, ühtlasi arendatakse jätkuvalt koostööd Kaitseväe ja Kaitseliidu vastavate funktsiooniga struktuuridega. Peame vajalikuks politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi parandada ning suurendada piirkonnapolitseinike kohalolekut, seda eelkõige idapiiri ääres. Kõik, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel Eesti sisejulgeolekusse panustada, peab olema selleks võimalused ja loodud seda toetavad eeltingimused. 


Teine suur väljakutse: tagada, et Eesti majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid.


Aastatel 2000 kuni 2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga, ausa ettevõtluskonkurentsi ja avatud majandusega. Konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga.


Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamise arvelt. Oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmises. Tööjõumaksude langetamine ei anna efekti kohe järgmise kvartali majanduskasvule, need ilmnevad sageli mitmete aastate pärast. Loomulikult tahaksime astuda edasi veelgi suuremate sammudega, kuid sihikindel ja järjepidev uute impulsside andmine tagab selle, et me ei kaldu õigelt kursilt kõrvale.


Kiire majanduskasvu jätkumiseks peavad Eesti tooted ja teenused olema kõrge lisandväärtusega ja orienteeritud eksportturgudele. Meil tuleb teha asju globaalsetest konkurentidest veelgi nutikamalt. Tark majandus algab tarkadest inimestest. Teadmiste ja oskuste kasvule saame kaasa aidata läbi elukestva õppe, läbi kutseõppe tihedama sidumise ettevõtlusega, läbi teadus-arendustegevuse ja loomulikult ka läbi kogu üldhariduse, mis on valitsusliidu leppes vägagi olulisel kohal. Teadmisepõhise majanduseni jõuame aga ainult siis, kui me oma teadmistesse investeerime. Selleks oleme kokku leppinud, et hoiame hariduskulutuste osakaalu alati suurema kui 6% meie sisemajanduse kogutoodangust – suuremana kui valdav osa Euroopa Liidu liikmesriikidest.


Kolmas meie ees seisev suur väljakutse on tagada, et majanduskasv jõuaks kõigini.


Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige enam vajavad. Loodav valitsusliit tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed. Et mitte keegi ei jääks maha. Oleme Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel kokku leppinud lisatoetuse loomises nendele inimetele, kelle sissetulek jääb alampalga ja kolmekordse elatismiinimumi vahele. Selle uue süsteemi eesmärk on leevendada palgavaesust ja aidata inimesi nende elujärje parandamisel.


Väiksema palga saajate elujärje parandamisele aitab kaasa valitsuskoalitsioonil ambitsioon, et alampalk tõuseks nelja aasta jooksul vähemalt 45% tasemele keskmisest palgast, kuid töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid peavad jõudma selleni ühiselt. Alampalk jääb ka edaspidi tööturu osapoolte vahelise kokkuleppe otsustada, kuid ka riik saab siin omalt poolt kaasa aidata.


Erilist tähelepanu pöörab valitsusliit lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide ja tegevuste täitmise. Lahkuva valitsuse üks suuremaid reforme tuleb nüüd rakendussätete näol lõpuni viia ja edukalt ellu rakendada.


Puuduses olevate perede toetamiseks tõstame toimetulekutoetuse määra 130 euroni. See on märkimisväärne tõus, tegemist on suurima toimetuletutoetuse tõstmisega viimase kümne aasta jooksul.


Oleme toimetulekuraskustes elavate üksikvanemate toetamiseks kokku leppinud ka elatisfondi loomises.


Kindlasti ei ole me unustanud ka kõige väärikamaid – eakaid. Tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba. Olen juba varasemalt isiklikult lubanud võtta enda südameasjaks üksi elavate pensionäride toimetulekut parandava süsteemi loomise. See on vajalik, et adresseerida nende eakate toimetulekut, kelle jaoks on see kõige keerulisem. 


Kõige tähtsam suurtest väljakutsetest – et Eesti jääks püsima, et meil oleks rohkem lapsi.


Euroopa riikide rahvastik vananeb ja kõigil seisavad ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotisaalsüsteemi puudutavad väljakutsed. Eesti ei ole siin erand. Kuid väikese rahvaarvuga riigi jaoks annavad need muutused veelgi nähtavamalt tunda. Demograafilistele väljakutsetele vastamiseks tuleb tegutseda kohe nüüd, sest nende protsesside tulemused jõuavad kätte alles aastakümnete pärast. Meie vaade peab olema piisavalt pikk. Kuigi see tundub kauge ajana, mõjutavad loodetavasti selle valitsuse langetatud positiivsed otsused seda, milline on Eesti oma 150. aastapäeval. 


Ma ei kõhkle hetkekski tunnistamast, et lastega perede toimetuleku parandamiseks pakkus enim lahendusi Sotsiaaldemokraatlik erakond, nagu Sven Mikser vaid kaks tundi tagasi Riigikogu valges saalis rõhutas.


Kolme partneri ühtne valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni, alates kolmandast lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust. 


Kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Toetame riigipoolse investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijaile lasteaiakohtade loomisel. Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.


Need on vaid mõned selle valitsusliidu poolt kokku lepitud tegevustest, mille eesmärk on anda meie noortele peredele kindlustunne, mis on eelduseks, et sünniks rohkem lapsi.


Viies väljakutse on uuendusmeelne Eesti, meie riigi korraldamine veel paremini. 


Mõned ütlevad, et see, mida teha on vaja, on riigireform. Ka nii võib seda nimetada. Kuid riigireform ei saa olla asjade valimatult pea peale pööramine. See on tõhusus. Nii nagu aasta tagasi, nii ütlen ka praegu, et meil ei ole põhjust eelnevate valitsuste ehitatut lammutada, vaid kasutada seda vundamendina, millele edu rajamist jätkata. Ja seepärast võib igaüks valida, kas nimetada seda riigireformiks või lihtsamalt – uuendusmeelseks Eestiks, aga loorberitel puhata ei saa keegi. Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima, kuidas teha asju veel tõhusamalt, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt.


Riigi paremaks korraldamiseks on valitsusliit kokku leppinud kohaliku halduse reformi tegemises. See on väga suur reform, mis peale ellu viimist mõjutab Eestit aastakümneid ja kauemgi.


Kohaliku halduse reformi tegemisel on meie eesmärgiks omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning kes suudavad täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Koalitsioonileppesse on kirja pandud viis, kuidas suurendada Eesti kohalike omavalitsuste võimekust oma ülesannete täitmisel. Vähemvõimekatel omavalitsutel aitame liikuda koostöö järgmisele tasemele. Ääremaastumise pidurdamiseks pöörame olulist rõhku ettevõtluse arendamisele kohalikes omavalitsustes, sest just töökohad on hädavajalikuks elujõulisuse eelduseks ka mujal, kui võimu ja vaimu pealinnades.


Uuendusmeelse Eesti iseenesestmõistetav osa on e-riigi arendamine. Möödunud suvel Jean-Claude Junckeriga rääkides ütles ta: see on ju elementaarne, et Euroopa digivaldkonna arengu eest hakkab vastutama just nimelt Eestist pärit volinik. Meie e-riiki teatakse ja tunnustatakse üle maailma – ameerika presidendist iga viimase kui e-residendini. Uuendusmeelses Eestis ei toodeta enam makulatuuri põhimõttel „käsi alla, 10 templit peale, kaante vahele“. Kõik avalikud teenused, kui vähegi võimalik, peavad olema kodaniku jaoks digitaalsed ja seeläbi tõhustama riigi toimimist ning muutma avalikku sektorit efektiivsemaks.


Lugupeetud Riigikogu.


Ametisse astuvat valitust jäädakse paljuski kas hea või vähem hea sõnaga meenutama selle järgi, kuidas me saame hakkama kogu Euroopa juhtimisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Siis on terve Euroopa pilgud pööratud meile. Pidagem meeles – järgmine kord olla Eestile eesistujamaaks tuleb tõenäoliselt alles aastal 2032. Seepärast ei saa üks väike ja auahne riik endale lubada väheambitsioonikat eesistumist. Eesti eestistumine 2018. aastal on selle valitsuse kuues suur väljakutse.


Euroopa Liiduga liitumiseks valmistumisel, 2003. aastal, küsis kirjanik Mihkel Mutt , et „kas ja kes tohib Euroopa Liidus köhida“? Ja vastas siis, etköhatada saab nii ninatargalt kui ka alandlikult aga Eesti peaks köhatama väärikalt.


Euroopa tugevus ja ühtsus tuleneb aktiivsest ja avarast dialoogist, intensiivsest ideede vahetusest. Köhimisest, kui lubate. Tänane julgeoleku- ning majandusolukord toob eriti selgelt esile selle dialoogi tulemusel sündiva ühise visiooni olulisuse. Euroopal on vaja liikuda tugevama julgeoleku- ja siseturvalisuspoliitika, energiapoliitika, rahaliidu ja siseturu ning kaasava tööturu suunas. Peame tegelema ka Euroopa ettevõtete huvide ja kodanike kaitse edendamisega kolmandates riikides.


Siin ei pea me popsi kombel arglikult tarenurgas istuma. Näeme Eestit selles protsessis osalemas väärika, ideeküllase ja uudishimuliku partnerina. Riigina, mis kannab euroopalikke väärtusi ning on huvitatud Euroopa Liidu nelja põhivabaduse väärtustamisest ja edendamisest. Sest just seda meilt oodatakse 2018. aastal – Euroopa ühiste huvide eest seismist.


Eesistuja lauale jõuab kuue kuu jooksul umbes 500 erinevat algatust ning edukalt tuleb eest vedada ligi 3000 erinevat kohtumist. Eesistumise läbiviimisse saab olema kaasatud 1000 inimest meie praeguste riigiametnike hulgast, kellest igaühe valmistame uueks vastutusrikkaks rolliks ka ette.
Seda ühist rege ei saa vedada luige, haugi ja vähi kombel, sestap panustame hoolega Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustesse. Eesistumine on terve Eesti riigi ühine pingutus, ning kõik meie ministrid seisavad selle perioodi jooksul nn ’euroministritena’ Euroopa tuleviku ning kõikide eurooplaste heaolu eest. Väärikalt teeme seda siis, kui oskame nii eest vedada kui piiri pidada, lükata tagant kui tunda kaasa, otsida konsensust aga mitte leppida väikseima ühisosaga. Saadud kogemus, oskused ja suhted lubavad meil Eesti ja Euroopa asja ajada täiesti uuel tasemel ka pärast eesistumise lõppu. Eesistujana tahab Eesti köhatada väärikalt ning seejuures ka meeldejäävalt – nagu see ühele väga nooruslikule 100-aastasele on kohane.



Head kuulajad.



Lõpetuseks soovin ma kogu südamest tänada sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid, kes te ei teinud valitsusliidu läbirääkimisi lihtsaks, aga ma mõistan teid väga hästi, sest te seisite oma valijate ja oma programmiliste lubaduste eest. Tegime ju ise seda sama.


Ma tänan ka Vabaerakonna liikmeid teie antud panuse eest, mis ei olnud sugugi väike. Ja kuigi teie allkirju pole täna allkirjastatud valitsusliidu leppel, siis usun, et nii mõneski punktis saame arvestada ka teie toetusega Riigikogus, sest oleme neis ühiselt kokku leppinud.


Mitte kellelegi teist ei ole saladus, et kolme partneri koalitsioonileping sündis väga raskelt, läbi halli kivi. Me otsustasime aga varakult, et ei lepi kokku minimaalses ühisosas kolme erineva maailmvaatega erakonna vahel. Mis oleks olnud küllaltki lihtne – sellega on alati hakkama saadud. Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia.


Selle valitsusliidu tulemusi ei defineeri ainult see, mis on leppes kirjas, vaid ennekõike see, kui teotahteliselt kokkulepitut ellu viime. Võime kindlad olla, et midagi ei juhtu iseenesest. Kui vaja, siis läheme visalt ka läbi halli kivi. Neli aastat. Ühiselt. Täpselt nii, nagu läksime eelmised 38 päeva kuni koalitsioonileppeni. Just nimelt kolme partneri sihikindluse, püsivuse ja vankumatuse tõttu annan traditsioone järgides Riigikogu ees nime loodavale koalitsioonile – Visadusliit. Just nii – sihikindlalt, vankumatult ja visalt – oleme me valmis ühiselt minema, et koalitsioonileppesse kirja pandu ellu viia.
Just selleks palun ma täna Teilt ka volitusi.


Meie töö algab juba homsest. Kui ametist lahkuva valitsuse tööd võrdlesin 10km jooksuga, siis nüüd oleme maratoni stardis. Jõudu, vastupidavust ja jätkuvat visadust meile selleks.


Ma tänan Teid!
Elagu Eesti!