Eesti riigi suur eesmärk on julgustada oma kodanikke õnnestuma

Riigikogus, 24. märts 2014

Ettekanne valitsuse moodustamise alustest

 

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed!

 

Ajad on keerulised ning seetõttu on oluline kohe alustuseks üle korrata, et loodava valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitika jätkab senisel kindlal kursil. Me oleme kokku leppinud, et kaitsekulud on kaks protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Sellele kahele protsendile lisanduvad investeeringud ühendustesse, mis samuti meie julgeolekut tagavad - elektri, gaasi või inimeste ja kaupade transpordivõimaluste näol.

 

Riigikaitsesse rahalise panustamise säilitamine kõrgel tasemel on ülioluline nii sisuliselt kui ka sümboolselt, aga 2% ilma selle taga oleva kaitsetahteta, ilma selle alusmüüriks oleva armastuseta meie oma Eesti, meie oma toimiva demokraatliku ja hingelähedase elukorralduse vastu, jääks see üksnes pelgaks numbriks. Eesti iseseisvus on hindamatu.

 

Tahan öelda tänu kõigile eelnevatele valitsustele, kes kasutasid Eesti taasiseseisvumisest tänaseni antud ligi 23 aastat selleks, et ehitada üles toimiv riik, toimiv majandus ja mis kõige tähtsam - toimiv demokraatia ja kodanikuühiskond. Ühendriikide 35. presidendi, John Fitzgerald Kennedy sõnades: „Demokraatia ja riigikaitse ei asenda üksteist. Kumbki ainsana luhtub.“ Eesti pole kunagi ajaloos olnud nii tugev kui täna. Tänu varasemate valitsuste sihikindlusele oleme valmis ka rahvusvaheliselt keerulisemateks aegadeks.

 

Mitte kõik riigid ei ole aega sama targalt kasutanud ja sellest tuleneb ka see suur vahe, mis lahutab meid täna otseses ohus olevatest riikidest.

 

Meil on tugevad liitlassuhted, me oleme vaba maailma kaitsemeeskonna panustavad liikmed.

 

Eesti demokraatia ja ühiskonna tugevuse märgiks on ka alanud nädal. Me vahetame põhiseaduslikul moel põhiseaduslikku valitsust ilma, et riigi toimimine hetkekski katkeks.

 

Minu põlvkond võtab selle teatepulga, selle järjepidevuse senistelt valitsustelt üle ja tahab seda edasi viia samasuguse tarkuse, ettenägelikkuse ja vastutustundega nagu seda on tehtud siiani.

 

Mitte ükski valitsus ei saa üle ega ümber Eesti peamisest probleemist – Eesti inimeste sissetulekud, pensionid ja palgad on liiga madalad. Me oleme oma põhjanaabritega võrreldes ikka veel vaesed. Loodav valitsus tahab kõigiti kaasa aidata sellele, et hoo kaotanud Eesti majanduse mootorid taas käima joosta ja panna inimeste sissetulekud kiiremini kasvama. Me tahame muuta töökohtade loomise oluliselt odavamaks ja alustada tööjõumaksude ambitsioonikat vähendamisprogrammi juba selle valitsusega.

 

Selleks tõstame maksuvaba miinimumi, vähendame töötuskindlustuse määra ja nagu te teate – langeb uuest aastast tulumaks. Kõik see kokku tähendab Eesti keskmist palka saavale inimesele tulu 170 lisaeurot aastas kätte. Tööjõumaksude langusest võidavad kõik tööinimesed sissetulekust sõltumata. See on raha, mille kasutamise üle otsustab inimene ise. Inimene ise, mitte riik, on parim otsustaja selle üle, mida teha tema enda teenitud rahaga.

 

Kasvav majandus ning langev tööpuudus on ka pensionitõusu vundamendiks. 2015. aastal tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Selleks, et tagada pensionite kestlik kasv ka tulevikuks, on vaja võrdselt tähelepanu pöörata nii kasvusõbralikule majanduspoliitikale kui ka sammudele tööhõive suurendamiseks.

 

Jõukus sünnib vaid ettevõtlikkuse kaudu. Pean väga lugu inimestest, kes julgevad suurelt unistada, ette võtta ning riskida. Riigi asi on luua keskkond, mis ärgitaks ettevõtlust alustama ning töökohti looma just Eestis. Ka nendel ettevõtjatel, kes soovivad vallutada maailma. Oleme leppinud kokku, kuidas muuta ettevõtja asjaajamist riigiga veelgi lihtsamaks ning vaatame üle, et ettevõtete ja teaduse toetamisel oleks esikohal koostöö, innovatsioon ning uued turud.

 

Me tahame erilist tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse julgustamisele ühiskonnas. Austame ja hindame kõiki, kes proovivad. Neid, kel asi õnnestub, tänab kõige paremini edu ise. Tunnustuseks nii õnnestujatele kui tuleviku õnnestujatele kirjutasime koalitsioonileppesse Ettevõtja päeva.

 

Ma olen seda sotsiaalministrina korduvalt öelnud, nüüd kordan peaministrikandidaadina: ka üks puudustkannatav laps on Eesti jaoks liiga palju. Iga inimene, iga laps on Eesti jaoks oluline. Meie kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. Uuest aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 euroni kõigil, sissetulekust sõltumata. Lisaks tõstame lastega perede toimetulekutoetuse määra, mis on väga täpselt vaesuse vähendamiseks suunatud maksumaksja raha.

 

Laste elatisraha maksmisest kõrvale hoidumine on väärt ühiskonna sügavat hukkamõistu. Ma tõesti ei mõista neid mehi, kes omaenda lapsed toeta jätavad. Elatisvõlgnikud jäävad tulevikus ilma riigitoetustest ja elatisraha hakatakse maha arvama ka tulumaksutagastustelt ning kogumispensioni fondidest. Olla lapsele vanem on vastutus, mis pole valikuline.

 

Aasta alguses sai kümme aastat vanemahüvitise kehtimahakkamisest. Teadmine, et lapsega kodus oldud aja jooksul pere sissetulek ei lange, on suurendanud noorte perede kindlustunnet ning aidanud kaasa sündivuse kasvule. Järgmine suur pudelikael sündivuse teel on lastehoiukohtade nappus. Plaanime kasutada Euroopa Liidu vahendeid nii lasteaedadesse investeerimisel kui ka paindlike lastehoiuvõimaluste loomisel.

 

Pea iga täiskasvanud teab isiklikust kogemusest, kuidas lapsepõlves läbi käidud trenn või huviring on tema elu veel kaua mõjutanud. Elektroonikaringis külge jäänud huvi on viinud tehnikaülikooli õppima või jalkatrennis saadud spordiharjumus muutnud ka täiskasvanueas oma füüsise eest hoolitsemise iseenesestmõistetavaks. Ent seni pole riigis kokku lepitud, milliste põhimõtete järgi huvialaharidust tulemuslikult toetada. Nüüd me teeme seda. Samuti lõpetame olukorra, kus noortetreeneritel puudub ravi- või pensionikindlustus.

 

Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse poolt algatatud oluliste reformide elluviimisega: koolivõrgureformi ja kõrgharidusreformiga, töövõimereformi ja vajaduspõhiste peretoetuste reformiga, eestikeelsele aineõppele ülemineku reformi ja teiste reformidega.

 

Kui peatuda vaid ühel, siis töövõimereformil on potentsiaali olla viimase kümnendi suurimaks sotsiaalvaldkonna reformiks, aga mis veel palju tähtsam - töövõimereformil on potentsiaali muuta ühiskonda igakülgselt tervemaks. Võrdsed võimalused töötamisel ja ühiskonnaelus osalemisel on selgeks signaaliks, et kõik on oodatud Eesti edust osa saama.

 

Meie eesmärk on muuta riigijuhtimine avatumaks ja paindlikumaks.

 

Nüüd ja edaspidi hakkavad ministrid juhtima valdkondi, mis ei pruugi ilmtingimata täpselt kattuda jäikade ministeeriumipiiridega. Taoline täitevvõimu paindlikum korraldamine põhineb nii Eesti ekspertide kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni2011. aastal avaldatud Eesti valitsemiskorralduse raporti soovitustel.

 

Mudel, mis võimaldab ülesandekeskselt valitsuskabinetti korraldada, on kasutusel ka Soomes ja Rootsis.

 

Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisel on saanud uueks normaalsuseks, vajalikuks usaldusliiniks kodanike ja valitsuse vahel. Ma usun, et meie ühiskond tahab pidada avalikku ja konstruktiivset debattiEesti ees seisvate väljakutsete üle.

 

Aeg on näidanud, et partnerite ja kaasamõtlejate toe ja tahtmiseta kaugele ei jõua. Seepärast võtame koos tööandjate ja töötajate esindajatega värske jõuga käsile tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kokkuleppimise ning mitmed muud olulised lahenduseotsimised.

 

Omavalitsuste teenuste reformimine uuele tasemele ei alga sirkli ja malliga. Me seame paika millisel riigitasandil tuleb milliseid ülesandeid täita ning kuidas neid rahastada.

 

Austet kuulajad,

igal aastal sureb 500 inimest haigustesse, mille diagnoosis on sees sõna alkohol. Veel tuhat Eesti inimest sureb igal aastal kaudselt alkoholi tõttu. Tuhat viissada inimest aastas. Et panna see morn number perspektiivi, siis Vabadussõjas kaotasime 2300 inimest.

 

Seepärast on kevadkoalitsioon ka siin otsustanud astuda reaalseid samme, mis aitavad meil päästa elusid. Alkoholi puhul on selleks neli reaalselt toimivat võimalust: hinnatõus läbi aktsiiside, reklaami ja müügikohtade arvu vähendamine ning tõhus ravi.

 

Mõelge sellisele asjale - et kui näiteks Terve Eesti Sihtasutuse programm "Joome poole vähem" ja riigi sammud koos õnnestuksid - siis tähendaks see, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks õnnestuks meil säästa vähemalt terve Vabadussõja jagu Eesti inimeste elusid.

See on väga väärikas eesmärk.

 

Ja eraldi teema on lastele kättesaadavuse vähendamine. Siin tuleb kasutada kõiki vahendeid, mis toimivad. Sest kaine noorus tähendab sageli ka tervet täiskasvanuiga. Tervet ja õnnelikku elu.

 

Loodav koalitsioon tahab kasvatada Eesti sisemist ühtehoidmist. Kui kasvatame siinset heaolu, siis jõuab see kõigini, rahvusest sõltumata. Meenutagem, et Eesti riigi sajandat juubelit tähistame päevast, mil loeti Tallinnas ette iseseisvusdeklaratsioon tiitliga „ Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Mis puudutab kodakondsuspoliitikat, siis aluspõhimõtted jäävad kindlalt paika, kuid meie siht on kodakondsuseta inimeste taastootmise lõpetamine ja kodakondsusega seotu muutmine inimlikumaks.

 

Kokku astuv valitsus on järjepidev peale välis- ja kaitsepoliitika ka muudes valdkondades, mille töö me katkematult eelmisest koalitsioonist üle võtame. Näiteks kultuuripoliitikas ning keskkonnahoius jätkame pooleliolevaga ega muuda suuri paradigmasid - piltlikult öeldes jätkub ERMi ehitus ja fosforiidikaevandamist ei tule.

 

Vastutustundlik lapsevanem mõtleb pärandile, mille ta jätab oma lastele. Raiskav suhtumine loodusesse ja tulevikku põletav energiakasutus ei ole tuleviku Eestile vastuvõetav. Alanud aastaajal muutub meid ümbritsev rohelisemaks ning seda teeb selgelt ka kevadkoalitsiooni energiapoliitika. Eesti loodusvaradega vastutustundlikult ringi käimiseks jätkame säästliku põlevkivikasutuse arengukava 2016+ koostamist ning analüüsime riigi põlevkiviressursi lahutamist riiklikust energiahiiust. Eestlased on alati olnud loodusrahvas, meie kohus on anda see võimalus ka oma lastele.

 

Head kuulajad,

mulle väga meeldib, et meie oponendid ei kritiseeri mitte seda, et valitsusliit sooviks teha liiga vähe või valesti, vaid ütlevad, et seda kõike on liiga palju. Ambitsiooni meil tõepoolest on. Käed rüpes istuda ning oma oponentidele mugavust pakkuda me ei kavatse.

 

Meie otsuste rahaline mõju 2015. aasta eelarvele on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 172,1 miljonit eurot ning täpselt sama suur on ka katteallikate maht. Ehk teisisõnu - need otsused ei muuda valitsussektori tasakaalupositsiooni. Riigi rahaasjade korrasolek on jätkuvalt kõige alus, ka see valitsus jätkab tasakaalus eelarvepoliitikaga. Eesti riiki peab juhtima nii, et siin poleks kunagi põhjust öelda Kennedy ühe eelkäija Herbert Hooveri sõnu: „Õnnistatud olgu noored, sest nemad pärivad riigivõla.“

Meie oma lastele võlgu ei päranda.

 

Head inimesed,

täna loomisel oleva valitsusega seoses kõneldakse ka põlvkonnavahetusest. Kuigi see põlvkonnavahetus poliitikas, mida sõnades on pikalt oodatud ja mida sõjaeelses Eestis ei jõutudki ära oodata, kipub nüüd kätte tulema, tundub korraga, et selle tulekuks ei oldagi valmis.

 

Näib, et iseseisvas Eestis täiskasvanuks saanud eestimaalaste põlvkond, minu põlvkond, meie sihid, mured ja Eestile suunatud ootused, on paljudele, kes seni meie ja Eesti tuleviku nimel kõnelenud, üsna tundmatu maa. Teadmatus sünnitab teadagi kõhklusi, ka hirme, seetõttu pean oma kohuseks tutvustada seda nägemust, mida kanname.

 

Me usume, et Eestil ei ole vaja "suurt narratiivi". Ainus narratiiv, mida me vajame, mida Eesti vajab, on saatus me eneste kätes ehk lootus paremale homsele, mida igaühel on ise võimalik ehitada. See on Šveitsi, Põhjamaade, iga õnnestunud riigi narratiiv. Seda ei ole võimalik „välja mõelda“. See on tahtmine teostada oma elu ja riiki iga päev, loominguliselt ja lustiga.

 

Me usume, et Eesti riigi suur eesmärk on julgustada oma kodanikke õnnestuma. Me tahame riiki, mis on valmis oma kodanike õnnestumiseks, märkab teineteise õnnestumisi ja rakendab neid kõigi kasuks.

 

Me soovime, et Eesti Vabariik oleks jätkuvalt lootuste riik. Eesti riik ei pruugi olla täiuslik – milline riik oleks? – aga siin on alati lootust. Me soovime riiki, kus inimestel on lootus, et nende tegemised õnnestuvad, et nende töö on vajalik, et nende töö eest saab väärikat tasu, et nende lapsed on terved ja kasvavad turvalises keskkonnas, et nende tervise eest kantakse hoolt, et nende vanaduspõlv on väärikas.

 

Me usume omaenda põlvkonda, noortesse pereinimestesse, kelle käes on Eesti saatus juba täna - lapsi kasvatades, vanemaid ja vanavanemaid aidates, ehitades ja kaitstes riiki. Me tahame ise teha, ise vastutada ja oma töö vilju näha.

 

Me tunneme vastutust.

 

Meile on loomulik elada avatud piiridega kontinendil, kus kõigil on õigus töötada seal, kus nad näevad oma töö tulemusi. See vabadus paneb meile kohustuse ja vastutuse vaadata maailma avatud silmadega ja teha iga päev otsuseid, et just Eesti oleks see, kus iga Eesti inimene tahaks ja saaks oma töö vilju maitsta.

 

Teile hindamiseks antud valitsuslepe kannab olulisel määral neid uue põlvkonna sihte ja vaimu. Tühjale kohale ei teki miskit, seepärast teen siiralt lugupidava kummarduse meist vanematele. Me austame ja hindame teie tehtut. Eesti ühiskond on tugev, kui otsime omanäoliste põlvkondade vahel sidet, mitte vastandumist.

 

Head kuulajad,

 

lõpetuseks tahan tänada sotsiaaldemokraate vägagi konstruktiivse töö eest, mille tulemus on kirjas kevade alguspäeval sõlmitud koalitsioonileppes. Selgeid seisukohti omavate partnerite vahel ühisosa leidmine ei olnud lihtne, ent tulemusele peale vaadates tuleb nentida, et saime päris hästi hakkama.

 

Julgen öelda kõigi koalitsioonileppele allkirjutanute poolt, et anname endale aru, kui lühike on selle valitsuse tööaeg. Aga see ei takista meid seadmast sihte kaugemale. Juba täna tahame panna maha märgid sellest, millest hoolime. Ja kui järgmise aasta märtsis Eesti kodanikud nii otsustavad, siis nende sihtide suunas tegutsemist jätkata.

 

Kevad on käes.

 

Elagu Eesti!