KASVULE SUUNATUD EELARVE

Lugupeetud juhataja. Austatud Riigikogu.

Kui Vabariigi Valitsus andis aastapäevad tagasi parlamendile üle 2016. aasta riigieelarve eelnõu, alustasin oma sõnavõttu rõõmusõnumiga - vaid nädalapäevad varem oli pikka aega kestnud ebaõiglus lõppenud Eston Kohveri ja tema perekonna jaoks parimal võimalikul moel. Ta jõudis koju tagasi.

Ka täna on lootus, et pärast pikaleveninud ning palju kriitikat põhjustanud presidendivalimisi, saab Eiki Nestori juhtimisel Riigikogu vanematekogus välja pakutud konsensuskandidaat vajaliku toetuse.

Presidendi valimine on kuue erakonna ühine ülesanne ja igaüks siin saalis peab oma valijatele näitama, et parlament on valmis ühiskandidaadi leidmise nimel koos pingutama. Juhin tähelepanu, et presidenti ei vali me ei valitsusele ega koalitsioonile, presidenti on vaja Eesti Vabariigile. Rahva usalduskrediit Riigikogule on mängulusti harrastamiseks liig õhukeseks kulunud.

Head Riigikogu liikmed, ma kasutan seda võimalust siin teie ees seistes ja edastan teile enda kui kodaniku isikliku palve - valige president juba Riigikogu esimeses valimisvoorus. Aitäh teile!

Hea Riigikogu,

Vabariigi Valitsus andis Teile äsja üle kasvule suunatud ja struktuurses ülejäägis eelarve, mille maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti. Nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja riigi efektiivsust.

Esimest korda lähenesime eelarve koostamisele selliselt, et juba kevadel kutsusin ministrid Stenbocki, et koos valitsuse suurematele ja olulisematele otsustele raha leida. Riigi eelarvestrateegia raames paika pandud valdkondade eesmärgid ja riigi rahanduse nelja-aastase kava kokkuleppimine tegi eelarve menetlemise oluliselt tõhusamaks ning võimaldas kokkulepeteni jõuda oodatust varem. Ma tänan kõiki ministreid, eesotsas loomulikult rahandusministrit mõistliku suhtumise ja väga hästi tehtud töö eest. Oleme koos saavutanud oodatust märksa enam. Oleme otsuseks vorminud nii mõnegi paarkümmend aastat tegemata asja. Oluline on ka see, et neile asjadele on nüüd ka eelarves kate. 

Järgmisel aastal jätkab valitsus Eestile edu toonud kurssi: alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksuotsuste idee on lihtne - meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui laste heaks.

Rääkides pahede maksustamisest ning alkoholi ja tubakaaktsiisi määrade jätkuvast tõstmisest, siis seda õigustavad must-valged faktid. Alkoholi tarbimine on vähenenud järjepidevalt 2007. aastast alates. Lükkan ümber  väärarvamuse, et valitsus tõstab aktsiise müstilise eelarveaugu lappimiseks. Järgmise aasta eelarves on iga aktsiisist rohkem laekuva euro kohta olemas ka samaväärne maksulangetus, lisaks keskkonnatasud, mis olulisel määral veel langevad teatud sektori ettevõtetele. Tervikuna langeb maksukoormus 0,2 protsendipunkti SKP-st.

Tänu oodatust kiiremale palgatõusule ja vähenenud tööpuudusele laekuvad tööjõumaksud 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu varasema prognoosiga võrreldes. Nagu juba öeldud, kogu maksuraha, mis kogutakse aktsiisimäärade tõstmisest, antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi.

Kuigi riigieelarve hõlmab kõiki eluvaldkondi, räägin täna Vabariigi Valitsuse viiest prioriteedist eelarves. Need on:

julgeoleku tugevdamine,
majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine,
madalapalgaliste toimetuleku suurendamine,
lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine,
uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sel aastalvarasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukat läbiviimist.

Lugupeetud saadikud,

See on kolmas riigieelarve, mille esitan teile pärast Krimmi annektsiooni. On pretsedenditu, et 21. sajandil võtavad võõra riigi sõdurid sõjalist jõudu kasutades ära tüki ühe vaba riigi territooriumist. Sõjategevus Ida-Ukrainas ei ole lõppenud, rahu ei ole saavutatud. Kaks aastat ja seitse kuud hiljem on Euroopa ja maailma julgeoleku olukord endiselt ärev. Kahjuks prognoositakse, et jääb see selliseks veel pikkadeks aastateks.

NATO 28 liikmesriiki on andnud Venemaa agressiivsele käitumisele ühesuguse hinnangu. Meie ühine seisukoht on selge - lääne väärtusi hoitakse ja kindlustatakse.

Koostöös liitlastega oleme viimase kahe aasta jooksul tugevdanud alliansi kindlustuspoliitikat: uuendanud NATO kaitseplaane, parandanud NATO kiirreageerimise kiirust ja sõjalist kohalolu alliansi ida-tiival. Nende tegevuste nähtavaim osa on liitlaste hävitajad Ämari lennubaasis ja alates juunikuust Kaitseväe territooriumil asuv NATO staap, mille eesmärk on NATO ja liitlasüksuste vaheline planeerimine ning väljaõpe.

Juulis toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis jõudsime aga arusaamiseni, et vajame veelgi enamat. Eesti ja teised Balti riigi ei ole NATO kaitset vajav idatiib, vaid küsimus on NATO julgeolekus laiemalt. Vajalik on näidata kollektiivset meelekindlust täitmaks alliansi põhiülesannet - vältida sõda. Julgeolekupoliitikas nimetatakse seda usutavaks heidutuseks ehk poliitikaks, mis peab maandama ükskõik kelle agressiivsed kavatsused. Nende vägede eesmärk ei ole sõja pidamine ega ohu eskaleerimine, vaid sõja ära hoidmine ning pingete maandamine.

2017. aasta jooksul Tapale saabuvad Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa kaitseväelased, koos juba täna Eestis paiknevate Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega, on siin selleks, et tagada rahu. Nendest kolm riiki on ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed, kolmel on tuumarelv ja kõigil maailma professionaalseimad kaitseväed. See tugevdab väga selgelt Eesti kaitsevõimet nii sõnades kui ka tegudes. See saadab tugeva signaali, et Eesti ei ole üksi. See annab enesekindluse meile endale ja kindluse meie partneritele, et Eestisse tasub ettevõtteid luua, investeerida ja turistina külas käia.

Ka Eestil saab selles uues heidutuspoliitikas olema kandev roll. Panustab ju vastuvõttev riik sellesse poliitikasse oma territooriumi, kaitseväe, infrastruktuuri ja laiemalt ka avaliku toetusega. Eesti valitsusjuhina teen ma kõik selleks, et tagada liitlasvägedele vajalikud tingimused. Et neil oleksid korralikud väljaõppevõimalused nii õhus, maal kui merel; et neil oleksid kasarmud, kus elada.

Paralleelselt peame me jätkama Eesti kaitseväe arendamist võitlusvõimeliseks väeks. Liitlastega seotud uued ülesanded ei saa takistuseks Eesti kaitseväe enda arengule. Nii jätkan ma poliitikat, et kõik kulud, mis on seotud liitlasvägede kohalolekuga Eestis, tulevad lisaks NATO kokkulepitud kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Me jätkame tankitõrjekomplekside ja jalaväe lahingumasinate hangetega nii, et meie mõlemad jalaväebrigaadid muutuksid aasta-aastalt võitlusvõimelisemaks ja tulejõulisemaks. Me soovime jätkata panustamist rahutagamisoperatsioonidesse Liibanonis, Kosovos, Malis, Afganistanis ja Iraagis, sest mida stabiilsem on meie ja meie liitlaste naabrus, seda tugevamad oleme me ise.

Eesti ja meie liitlaste sõjalise riigikaitse tugevdamiseks panustame läbi aegade kõrgeima taseme sisemajanduse kogutoodangust, 2,19%.

Sama oluline kui sõjaline riigikaitse, on investeerimine sellesse, et iga Eestis elav inimene tunneks, et tal on siin turvaline ja hea elada ning Eesti piir ja meie riigikord on hoitud. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldame 2017. aastal 452 miljonit eurot, ulatudes sarnaselt riigikaitsega 2,1 protsendini SKPst.

Politseinike, piirivalvurite ja kaitsepolitseinike töö on paljude jaoks justkui iseenesestmõistetav, aga nende õlul lasub ka see ülesanne, et Eestis ei korduks see, mis juhtus 14. juulil Lõuna-Prantsusmaal ning mis võttis kahe meie inimese elu.  

Turvalisust tagab eelkõige inimene, kes töötab politseiniku, päästja ja piirivalvurina. Nii soovime tõsta eesliinil töötavate ametnike palku ning parandada politseinike ja päästjate varustust ning töötingimusi. 2017. aastal valmivad Vändra ja Vastseliina uued päästehooned,  jätkub 2018. aastal valmiva Pärnu politsei ja pääste ühishoone ehitus ning alustame uue hoone projekteerimisega Sillamäele. Me jätkame kaasaegse ja turvalise idapiiri väljaehitamist ning eraldame selleks vajalikud vahendid.

Eesti julgeoleku eest seisavad ka meie tunnustust väärt diplomaadid, kelle töötingimuste parandamiseks ja Eesti riigi väärikaks esindamiseks suurendame hüppeliselt investeeringuid ja teeme korda Eesti saatkonnad Moskvas, Washingtonis ja Brüsselis.

Eesti on juba aastaid lähtunud põhimõttest, et julgeolekule peab lähenema kõikehõlmavalt. Me jätkame laiapindse riigikaitse elluviimist ning investeerime ka näiteks strateegilise tasandi juhtimise- ja eelhoiatuse võime tõhustamiseks üle seitsme miljoni euro.

Hea Riigikogu,

On selge, et julgeoleku kui ka üldise heaolu üks oluline alustala on töötav ja investeeringutele atraktiivne majandus. Tuleb tunnistada, et Eesti majanduskasv on jäänud viimastel aastatel allapoole oma võimekuse taset. Leian, et sellist olukorda tuleb kasutada majanduskasvu alustalade tugevdamiseks. Olen varemgi öelnud, et Eesti majandusarengul ei ole üht suurt pudelikaela, mille likvideerimisel saabub õnn meie õuele. On suuremad ja väiksemad arengut pärssivad takistused, mille kõrvaldamiseks peab majanduspoliitika samme astuma. Aasta tagasi kutsusin kokku Eesti parimatest ekspertidest koosneva majandusarengu töörühma ning kuu aja pärast ootan neilt raportit sammude kohta, mis kiirendavad Eesti majanduskasvu. Majanduse kasvu- ja konkurentsivõime parandamisega peab järjepidevalt reformide kaudu tegelema, kuid oluline on ka püsida vaba turumajanduse kursil, mis on parim mudel majandusliku heaolu kasvatamiseks.

Et majanduskasvule hoogu juurde anda, investeerime suurte taristuprojektide kõrval meie kõige väärtuslikumasse varasse - oma inimestesse. Panustame märkimisväärselt hariduse kvaliteedi tõstmisesse ning hindame kõrgelt tööturukoolitusi ja tasemeõpet, et meil oleks ka tulevikus majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijaid. Väärtustame elukogemust ning  toetame investeeringuid üle 50aastate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Eesti maa sool on pikaajalise majanduskasvu alustala ja me ei ole seda saatuse hooleks jätnud. Järgmisel aastal suureneb õpetajate palgafond 4,6%, mis on enam kui ühelgi teisel prioriteetsel valdkonnal, tervishoid välja arvatud. Lisaks aitame tööturule piiratud töövõimega, kuid tööturul suure osalemissooviga inimesed. Eesti majandus vajab hädasti töökäsi ja selles olukorras on loomulik otsida esmalt seni veel kasutamata tööjõuressursse meie majanduses.  

2017. aasta on tööturu ja võrdse kohtlemise osas tähelepanuväärne veel selle poolest, et naiste ja meeste palgalõhe vähendamise eesmärgil antakse Tööinspektsioonile õigus kontrollida, kas naised ja mehed saavad sama või võrdväärse töö eest sama tasu. Näitame siin ka ise eeskuju koostades palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris asutustepõhise ülevaate soolisest palgalõhest. Sooline võrdõiguslikkus on hästi toimiva ühiskonna kvaliteedimärk ja sellest peab saama norm. Naiste võrdsemas kaasamises tööturul on peidus suur potentsiaal.  

Järgmisel aastal aitame kaasa töökohtade loomisele, jätkates tööjõu maksukoormuse langetamist 32,5 protsendini ja lubades targalt juhitud ning teadmistemahukaid töökohti täitvate inimeste suuremat liikumist. Tekib suurinvestori toetus ja rahastame Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis on muuhulgas oluline just välisinvestorite, välismaiste spetsialistide ja liitlaste perede Eestisse toomisel. Lisaks panustame oluliselt teaduse rahastamisse ja liigume lähemale oma eesmärgile, mille kohaselt katab riik tulevikus teadus- ja arendustegevust ühe protsendi SKP-st. On oluline, et meie teadlased saaksid rohkem panustada Eesti majanduskasvu.  

Selleks, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt meie inimeste elatustaset, on valitsus otsustanud kiirendada ka Euroopa Liidu struktuurifondide rahaliste vahendite kasutamist. Eestil on 2014-2020 rahastamisperioodil kasutada 3,5 miljardit eurot toetusi, millele lisanduvad põllumajandusele suunatud vahendid. Koos meie omapoolse panusega on struktuurifondide vahendeid 4,6 miljardit. See tähendab 1,6 miljonit eurot investeeringuid iga päev selle nimel, et tõsta inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteeti. Eurotoetustega arendatakse hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja IKT valdkondi. Värskeim näide, kus valitsus kasutab struktuuritoetust igale Eesti inimesele peagi nähtaval ja tuntaval moel, on alles hiljuti kinnitatud investeeringute kava, mille alusel ehitatakse või renoveeritakse järgmise aastate jooksul üle Eesti 59 tervisekeskust.

Pean märgiliseks ka Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, mis on taasiseseisvunud Eesti suurim teedeinvesteering ning mille üle on vaieldud aastaid. Kose-Mäo teelõigu ehituse ettevalmistusedalgavad juba järgmisel suvel. Samuti paranevad Eesti ühendused, kui 2017. aastal algab Rail Balticu projekteerimise ning ehitushangete ettevalmistamine. Need on kõik väga olulised ja meid kõiki puudutavad otsused. Kokku kasvavad avaliku sektori investeeringud järgmisel aastal enam kui veerandi võrra.

Head saadikud,

Nagu juba ütlesin, peame me enne kõike väärtustama meie inimesi. Meie ülesanne on anda kindlustunne homse päeva ees neile, kes riigi tuge kõige enam vajavad: üksi elavad pensionärid, lastega pered ja need, kes saavad väiksemat palka või toimetulekutoetust.  

2017. aasta riigieelarvega suureneb maksuvaba tulu 180 euroni, mis tähendab 2160 maksuvaba eurot aastas. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks.

Jätkame sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisega. Uuel aastal käivitame programmi, millega renoveerime kohalike omavalitsuste hooldekodud energiasäästlikumaks.

Me ei unusta ka meie eakaid ja neid, kes on Eesti elu edendamisse oma tööga panustanud. Et vanaduspõlv oleks toimekas ja väärikas, tõuseb keskmine pension enam kui 5 protsendi võrra 395 eurolt 417 euroni ning on ka tulevikus maksuvaba. Üksi jäänud pensionärid, keda on Eestis üle 92 000, saavad järgmisest aastast alates lisatoetust 115 euro ulatuses. Järgmisel aastal suurenevad tervishoiu valdkonna rahalised vahendid ligikaudu 100 miljonit eelmise aasta eelarvega võrreldes.

Laste sündimisega perekonda suurenevad rõõmud, aga tavaliselt ka kulud. Ja et lapsi üldse sünniks, on noortele peredele vaja kindlustunnet, et nad saavad hakkama ja et neid ei jäeta üksi. 1. juulil 2017. aastal jõustub uus lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Vähemalt kolme lapsega perele makstakse sellest päevast lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Ja veel täpsemalt öeldes - kolme lapsega perele hakkab riik järgmisest suvest maksma iga kuu 400 eurot toetust.

Augustis sündis Eestis 1377 last. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1182 sündi. Oleme õigel teel, aga et see trend jätkuks, peame jätkama ka lasteaiakohtade loomist. Struktuurivahenditest rahastatavate lapsehoiukohtade loomise tulemusena muutub lapsehoiuteenus kättesaadavamaks neis piirkondades, kus täna on kohtade puudus. Kokku luuakse aastaks 2020 ligikaudu 3200 uut lapsehoiukohta. Jätkame ka lapsehoiu ja puudega laste tugiteenuste arendamist. Ning käivitame 2017. aastal huvitegevuse toetussüsteemi, et igal noorel oleks võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses sõltumata vanemate palga suurusest.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Viimase aasta jooksul oleme mitmeid kordi koos arutanud selle üle, et riigi poolt kodanikele ja ettevõtetele pakutavad teenused peavad hoidma kokku aega ja raha. Riigiga suhtlemine peab olema võimalikult lihtne ja kiire, aga loomulikult ka tulemuslik. Nii nagu käesoleval aastal on ka 2017.-l avaliku sektori väljakutseks pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid ning teha seda senisest oluliselt efektiivsemalt. Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt ja kasutada maksumaksja raha veelgi täpsemalt.

Selleks, et Eesti oleks uuendusmeelne ja meie riigi korraldamine sujuks veel paremini, jätkame riigi reformi elluviimist ning valitsemise mahu vähendamist vastavalt kokkulepitud kavale.

2017. aastal planeerime haldusreformi paremaks õnnestumiseks järgmise aasta eelarvesse 14 miljonit eurot. Ääremaastumist vähendab kohalike omavalitsuste tulude kasv - järgmisel neljal aastal on seda 190 miljonit eurot rohkem. 2016. aastal laekub omavalitsustele prognoosi kohaselt tulumaksu 910 miljonit eurot, mis on tervelt veerandi võrra enam kui buumiaja tipus 2008. aastal. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste tulud järgmisel neljal aastal keskmiselt 5,6 protsenti aastas. Täiendavas toetuses omavalitsustele on näiteks 2017. aastaks 5,7 miljonit eurot ja igal järgneval aastal veel vähemalt 14,2 miljonit eurot noorte huvitegevuse kättesaadavuse suurendamiseks.

Austatud Riigikogu,

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine oli šokk nii Euroopa Liidule kui Eestile. Üks kiiremaid otsuseid, mis uues olukorras tuli langetada, oli eesistumise järjekorra muutus. Kuigi Suurbritannia on jätkuvalt täieõiguslik Euroopa Liidu liige, siis muutus lahkuva riigi planeeritud eesistumine poliitiliselt võimatuks. Asjaolu, et liisk langes Eestile, ei olnud pelgalt kalendaarne. Aga korrates Donald Tuski sõnu Tallinnas: „Pole kedagi, keda ma sooviksin sel ajal rohkem näha enda poolel“. See näitab aastatega üles ehitatud usaldust, milles muuhulgas Riigikogul ja eriti Euroopa Liidu asjade komisjonil on eriline roll. Peame seda usaldust kasvatama, sest meie julgeolek, väärtusruum ja heaolu sõltuvad sellest.

Eesti on eesistuja rollis Euroopa Liidule kriitilisel ja küllalt turbulentsel ajal. Meie ajastu Kassandrad on selle tembeldanud ka „eksistentsiaalseks kriisiks“, kuid minu arvates on vara Euroopa Liidule hingekella lüüa. Selleks, et raskused ei muutuks olemuslikuks, peame me ühiselt nägema vaeva nende ületamisega, milleks on ennekõike julgeoleku ja siseturvalisuse küsimused ning majanduskasvu ja hõiveprobleemid. Eesistumisega kahasse alustame ka Eesti 100. sünnipäeva tähistamist ega tee muudatuste tõttu allahindlust rahvusvahelises programmis.

Poliitiku suust võib see kõlada õõnsavõitu, kuid Euroopa Liit peab tõepoolest kodanikule lähemale tulema. Olen täiesti samal meelel Komisjoni president Junckeriga, et kõik tehtu ei ole riikide töö ning tegematajätmised ei ole Euroopa süü. Me peame peeglisse vaatama ja tunnistama, et Brexit on valus õppetund ka vastutustundliku kommunikatsiooni seisukohalt. Ühtlasi tähendab see, Euroopa Liidule olulisi teemasid arutatakse tipptasemel üha rohkem ka eesistujariigis. Erinevalt varasemast, arvestab uus eelarve seetõttu tippkohtumise võimalusega.

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Rootsi liberaal ja ajaloolane Johan Norberg ütleb, et mitte kunagi varem pole inimkond elanud turvalisemalt, jõukamalt, võrdsemalt, tervemalt ja kauem. Millegi pärast tunneme aga sageli uudiseid vaadates või lehti lugedes, et maailm meie ümber on kokku kukkumas. Pessimism resoneerub. Meil on raske tunnistada enda või ka ühiskonna edusamme, sest mure tuleviku ees sunnib meid suurt pilti silmist laskma.

Samas on  maailmas väga vähe neid riike, kes on veerandsaja aastaga saavutanud enamat kui meie väike Eesti. Eesti inimeste palgatase on lõunanaabritest paar-kolm protsenti kõrgem ning alampalk idanaabri keskmine palgast märksa kõrgem. Meie elatustaseme vahe Soomega on vähenenud kordades. Saame väga suured taristuotsused tehtud ilma laenurahata. Meil on põhjust olla oma rahva ja riigi saavutuste üle uhked.

Siiski jätkame tööd selle nimel, et Eesti inimeste julgeolek ja turvatunne kasvaks ning majandus saaks hoogu juurde. Et Eestis ei tunneks keegi end kõrvale- või mahajäetuna. Et meil sünniks rohkem lapsi. Et riigi efektiivsus suureneks ja riigi heaks töötavate inimeste kompetentsus kasvaks. Järgmise aasta riigirahanduse töödokument on kasvule suunatud.

Kutsun Teid üles toetama Vabariigi Valitsuse esitatud 2017. aasta riigieelarve eelnõu ja soovin Teile asjalikke eelarve-arutelusid.

Aitäh!