Kõne Reformierakonna üldkogul 7. jaanuaril 2017

Head Reformierakonna liikmed,

Külalised,

Head Eesti inimesed,

 

Lugesin hiljuti Postimehest oma sõbra ja kolleegi kirjutist, kus ta ütles, et mitte ükski erakond ei ole Eesti ühiskonda ja majandust viimase 17 aasta jooksul suutnud nii palju mõjutada kui Reformierakond. Kahtlemata peitub selles lauses tõde. Väga võimalik, et ka põhjus, miks need, keda oleme oma partneriteks pidanud, on viimastel kuudel nii meile kui avalikkusele ootamatuid ja halvasti põhjendatud samme astunud.

Täna õhtul astun kõrvale Eesti edukaima erakonna juhtimisest. Otsus Reformierakonna esimehe vastutusrikas roll üle anda, oli minu sügavalt isiklik valik. See on valik laadida akusid ja pühendada aega oma perele. Aga see on ka valik olla erakonnale ja täna valitavale uuele esimehele ning juhatusele igakülgselt toeks. Reformierakonna ja Eesti edu on mulle homme täpselt sama südamelähedased kui eile. 

Mul on hea meel öelda, et olen erakonda juhtides alati tundnud Teie, erakonnakaaslaste tugevat toetust. Olen selle eest südamest tänulik. Olen tänulik ka neile paljudele, kes minu otsusest kuuldes püüdsid mind veenda jätkama. Ütlesin siis ja ütlen ka nüüd - jään oma otsusele kindlaks. Igal asjal on algus ja lõpp ning võimalust võita ja vastutada tuleb osata õigel ajal edasi anda.

Vaatan uhkusega tagasi nii 2 aastale ja 8 kuule, mil mul on olnud au kahte järjestikust Vabariigi Valitsust peaministrina juhtida kui ka Reformierakonna varasematele saavutustele. Need aastad on olnud Eesti jaoks edukad nii inimeste elatustaseme kasvu kui kindlustunde suurenemise poolest.

Reformierakonnal on olnud Eesti ajaloos pretsedenditu au olla peaministripartei ligi 12 aastat järjest. Enne meid ei ole mitte ükski peaminister Eesti ajaloos osutunud tagasi valituks, tänu Eesti parimale meeskonnale on Reformierakond suutnud parlamendivalimistel rahva suurima poolehoiu võita kolmel korral järjest.

Selle 12 aasta jooksul on nii Eestil kui Reformierakonnal olnud palju säravaid võite aga ka mitmeid keerulisi hetki. Meie tugevus on, et oleme alati osanud ühte hoida ja kõik raskused võitudeks pöörata. Mis veelgi olulisem - meil on alati jätkunud tarkust jääda truuks oma põhimõtetele ning mitte teha kompromisse südametunnistuse ja Eesti tuleviku arvelt. Seda tarkust peab meil jätkuma ka tulevikus.

Olukorras, kus maailm ei ole enam etteaimatavalt turvaline ning odav populism on nii mõneski riigis ohustamas liberaalseid väärtusi, vajab Eesti liidreid, kes seavad aated kõrgemale lühiajalisest pragmatismist.

Enne jõule valis mainekas ajakiri the Economist taas “aasta riiki”, mis on väljaande hinnangul rahulik ja jõukas, aga mis on aasta jooksul märgatavalt edenenud. Kandidaatide lõppvooru jõudis ka Eesti, mille kohta ütles Economist, et oleme üks vähestest NATO liikmetest, mis täidab oma kohust määrata kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele ja et meie koolilapsed tegid viimases PISA testis nii-öelda puhta töö. See ilmestab meie võimet hoida pilk tulevikul, sest vaid hästi kaitstud riigis on võimalik majandusel kasvada ja lastel maailma tipptasemel haridust omandada. Eesti on saavutanud märksa enam kui paljud meiega sarnase ajalooga riigid.

See, et Eestil on sedavõrd hästi läinud, ei ole mingi juhus. Selle taga on olnud selge visioon ja sihikindel töö. Väga suurel määral on selliste rahvusvaheliste mainekate märkimiste taga just Reformierakonna järjepidev töö Eesti riigi ja inimeste huvides. Reformierakonna programmi kirjutatu ning ellu viidu hulka kuuluvad ettevõtete tulumaksu kaotamine, tulumaksu langetamine 26-lt protsendilt 20-le, vanemahüvitise loomine, liitumised NATO, Euroopa Liidu, OECD, Schengeni ja eurotsooniga.

Oleme alati seisnud riigi korras rahanduse eest. Soovin siin korrata Andrus Ansipi öeldut; “korras rahandus ei ole midagi abstraktset, vaid puudutab meid kõiki.” Eesti ei ole elanud tuleviku arvelt, meie ei pea tõstma makse pelgalt selleks, et saada hakkama vanade võlgadega. Eesti riik on suutnud ilma laenurahata teha märkimisväärseid investeeringuid riigikaitsesse, taristusse, energiajulgeoleku saavutamiseks ning teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks. Oleme suutnud targalt majandada ja näha suurt pilti.

 

Head kuulajad,

 

Poolteist kuud tagasi võttis ametisse astunud valitsus meilt üle väga heas korras riigi. Selleks, et anda hinnang kahe minu juhitud valitsuse tegevusele, on vaja veidi aega. Aega, et settiks oponentide üleskeerutatud tolm ja lahtuks päevapoliitiline müra. Aega, et teha vahet olulisel ja vähemolulisel. Aga juba praegu võib öelda, et viimase kolme aasta jooksul on tehtud mitmeid Eesti tuleviku seisukohalt väga põhimõttelisi otsuseid.

Meie julgeolek on märksa kindlamini kaitstud kui varem, sest panustame oma riigi kaitseks aegade suurima - 2,2% sisemajanduse kogutoodangust - ning esimest korda ajaloos on meiega koos Eesti pinnal ka NATO liitlaste sõdurid.

Meie riigieelarvesse on planeeritud raha ajaloolisteks investeeringuteks - olgu selleks Eestit Euroopaga ühendav Rail Baltic, Eestit omavahel ühendav Tallinn-Tartu maantee või soovimatud külalised eemal hoidev kaasaegne idapiir. Kõiki neid asju on väga pikalt planeeritud, nüüd on nad ka päriselt käima lükatud.

Päriselt käima lükatud on ka ligi 20 aastat plaanitud haldusreform, mis toob võimekamad omavalitsused ja kvaliteetsemad avalikud teenused üle kogu Eesti. Tänu töövõimereformile saavad tuhanded, ehk isegi kümned tuhanded seni tööturult eemal olnud inimesed endale tasuva töökoha.

Meie inimeste palgad ja pensionid on kasvanud Euroopa Liidu kiireimas tempos ning maksu võetakse neilt sissetulekutelt vähem kui seni. Ja loomulikult on riigi rahakott olnud seejuures reformierakondlikult hästi hoitud. Koguni nii hästi, et lõpetasime eelarve ülejäägiga kõigil kolmel aastal.

Loomulikult tegime nende aastate jooksul ka vigasid, ilmeksimatuid päris maailmas ei eksisteeri. Kui riigi juhtimisel võtsime ette ja saavutasime palju, siis poliitkombinatoorikas tuli paiguti ka alla vanduda. Vastupidiselt ajakirjanduse prognoosidele ei saanud valitsuse proovikiviks ei haldusreform, töövõimereform, eripensionite reform ega riigieelarve. Proovikiviks ei saanud tegelikult ükski sisuteema, sest lõviosa kokkulepitust viisime ellu esimese pooleteist aastaga. Kivi tuli hoopis mujalt.

Õigus on neil, kes ütlevad, et konkurentide soov Riigikogu valimised veenvalt võitnud erakonnale “ära teha” tekkis presidendivalimistel. Loomulikult mitte selle pärast, et erakonna juhatus otsustas toetada Siim Kallast Marina Kaljuranna ja Urmas Paeti asemel, vaid pigem selle pärast, et meie erakonnaga seostatud kandidaatide toetus oli mäekõrguselt üle kõigist konkurentidest.

 

Meie viga seisnes eelduses, et rahva poolt toetatud kandidaatidel õnnestub toetushääli saada ka teistest erakondadest. Nägime, et see eeldus ei pidanud paika. Edukaima erakonna populaarseimad kandidaadid tekitasid küllap hoopis konkurentide kadedust ja tahet koht kätte näidata. Millest on loomulikult kahju, sest nii Siimust, Marinast kui Urmasest oleks saanud Eestile suurepärane president.


Tegelikkuses oleks meil olnud vaid üks võimalus saada Reformierakonna soovitud kandidaat presidendiks - selle hinnaks oleks olnud kokkulepe Keskerakonnaga IRLi ja sotside hülgamiseks ning valitsuse vahetuseks. Reformierakonna juhatus oli toona kindlalt seisukohal, et meie valitsust presidendivalimiste kaubaks ei tee. Nii läks kirja protokolli ja nii ütlesime ka avalikult välja. Usun, et juhatuse enamus on ka nüüd, vaatamata kõigele, jätkuvalt sama meelt. Lisaks soovimatusele oma enda juhitud valitsust lõhkuda oli ju kaalukaid põhjuseid teisigi: nii Keskerakonna suhtumine korruptsiooni kui loomulikult koostöölepe Jedinaja Rossijaga. Need olulised küsimused ei ole lahendust saanud ka nüüd, peale Keskerakonna juhivahetust. Lootus Keskerakonna sisulisest uuenemisest ei ole senini täitunud.

Iga kord kui ma loen rahvusvahelises meedias pealkirju kremlimeelsest valitsusest Eestis, on see nagu torge otse südamesse. Kuidas on nii, et kogu meie regiooni kõige kiiremini arenenud ja üdini positiivse mainega riik on nüüd järsku tagurlikult kremlimeelne? Loomulikult ei ole Eesti kremlimeelne. Olen üsna kindel, et seda ei ole ka lõviosa valitsusest eesotsas peaminister Ratasega.

Olen selgitanud kümnetele ajakirjanikele, et Eesti inimesed on jätkuvalt Euroopa- ja NATO-meelsed. Olen vestelnud lugematu arvu endiste ja praeguste kolleegidega, et nende hirme hajutada. Ja siis ühtäkki teatab keegi keskerakondlane, et Venemaale naaberriigi ründamise tõttu kehtestatud sanktsioone tuleks leevendada. Või läheb Yana Toom Assadile külla. Või nõuab Eesti valitsus Balti peaministrite ühisavalduse teksti lahjendamist, et mitte Venemaad solvata...

 

Peale selliseid fakte on üha raskem meie liitlaseid ja partnereid veenda, et Eesti välispoliitiline kurss püsib kaljukindel. Ja välispoliitiline kurss ei ole vaid termin asjaosaliste kitsa ringi jaoks, see on eksistentsiaalne valik väärtustest ja Eesti tulevikust, avatusest ja suletusest. 1,3 miljoni inimesega riigil ei tohi olla kitsarinnalisust hoolida vaid kodustest asjadest. Kui soovime riigi ja rahvana püsima jääda, on meie häälel vaja rahvusvahelist kõla ja kandepinda.


Meil peab jätkuma silmi ja südant hoolida ka Ukrainas või Süürias toimuvast, sest ükski rahvusvaheline konflikt ei eksisteeri isolatsioonis vaid mõjutab moel või teisel ka meid.

 

Suurt pilti vaatavatel inimestel on küllap raske mõista, kust tuleb see tung, mis paneb suure osa Ukrainast vallutanud režiimi käsilastelt parteikassasse raha lunima või Süürias sadade tuhandete süütute inimeste surma eest vastutava ning meie aja suurima rändekriisi valla päästnud diktaatoriga sõbralikult poseerima. Kas tõesti väärtused? Või pigem ahnus, kus müügiks on kõik, ka Eesti? Oleks naiivne arvata, et Savisaare vahele- ja kõrvalejäämine lõpetas täielikult Kremli mõju Keskerakonnas.

Eesti avalikkus ootab siin Jüri Rataselt senisest palju selgemaid seisukohti ning fassaadi kõrval ka sisu uuendamist. Ei tohiks olla raske öelda, et Venemaa režiimi agressiivne käitumine ei anna ruumi sooja koostöö jätkumiseks sedasama režiimi juhtiva parteiga. Kuniks koostööleppe üks pool on Kremlis ja teine Stenbockis, ei võta keegi tõsiselt mesijutte Ansipi ja Rõivase valitsuste välispoliitika kursi jätkumisest.


Olgu rõhutatud, et see teema on kaugelt enam kui vaid pealkirjad välismeedias. Ajalugu on õpetanud, et vales kohas järeleandmistel võib olla talumatult kallis hind. Vastupidiselt Toomi soovitusele ei unusta Eesti inimesed kindlasti ei 1940ndat ega 1944. aastat. Me ei tohi ka unustada, et kuigi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriiki ei saa oma huvide maksmapanemiseks sõjaliselt alistada, on soovitu saavutamiseks tänapäeval märksa lihtsamaid võimalusi. Meie põlvkonna ühine vastutus on, et iga sellist katset ja märki märgataks ja tõsiselt võetaks. Ainult nii saame olla kindlad, et otsustame ise asju omal maal.

Head erakonnakaaslased,

Täna valime Reformierakonnale uue juhatuse ja uue esimehe. On ütlematagi selge, et erakonna juhi töö ei saa olema kergete killast - lisaks tulemuslikule tööle opositsioonis tuleb erakond viia valimisvõiduni nii sügisel toimuvatel kohalikel valimistel kui 2019. aasta parlamendivalimistel. Meie senine edu on seadnud eesmärgi-latiks valimisvõidu ning iga muu tulemus on pettumus nii meile endile kui meie toetajatele.

Olen kindel, et Reformierakonna võimalused võita nii kohalikud kui parlamendivalimised on väga head. Meil on jätkuvalt parim programm ja säravaim meeskond. Meil on kogemus pakkuda töötavaid lahendusi, mis põhinevad selgetel väärtustel. Oleme ellu viinud oma peamised lubadused 2015. aasta valimistelt - Eesti on nüüd kindlamini kaitstud, langetasime tööjõumakse ning tõstsime 3. lapse toetuse300 euroni.

Väga võimalik, et valijate tahte vastase sunnitud opositsiooni-minekuga muutus Riigikogu valimiste võit tõenäolisemakski. Valitsusevahetus on nii meile kui kõigile Eesti inimestele eredaks meeldetuletuseks, et mitte miski ei ole enesestmõistetav. Ka Eesti hoidmine õigel kursil ei juhtu iseenesest, selle nimel on vaja päev päeva järel pingutada.

Reformierakond on alati olnud ja jääb ka opositsioonis jõuks, kelle poole vaadatakse lahenduste leidmiseks ja kelle seisukohad näitavad teed. Meie oleme see jõud, kelles nähakse vastukaalu ning parempoolset alternatiivi Ratase valitsusele.

Rääkisin kevadel Teie ees seistes, et Eestile on olulised neli sihti. Täna on need ehk aktuaalsemadki. Oleme astunud pikki samme Uueks Põhjamaaks saamise teel, aga me ei ole veel kohal. Riigi loodud soodne ettevõtluskliima on majanduskasvu vundament. Vaba turumajandus on jätkuvalt parim mudel majandusliku heaolu kasvatamiseks. Nii Eestis kui Euroopa Liidus on küll ja küll ruumi, kuidas vabale turumajandusele rohkem võimalusi anda. Oleme alati uskunud inimeste võimesse teha ise õigeid valikuid. Me ei tohi kunagi muutuda riigiks, kes püüab oma kodanikele olla kurjaks lapsehoidjaks, jagades keelde, käske ja manitsusi igal sammul.

Peame julgema muuta Eesti avatumaks majanduskasvuks vajalike teadmiste ja oskustega töötegijate leidmiseks välismaalt. Tegime valitsuses mitu sellesuunalist muudatust, aga palju on veel teha. Peame jätkama investeerimist haridusse, et meie ettevõtetel oleks võimalik kõrgelt kvalifitseeritud ja teadmistemahukat tööd tegevaid inimesi palgata. Mis aga veelgi tähtsam - et meie inimeste sissetulek tagaks neile Eestis Põhjamaadega sarnase elatustaseme.

 

Minu palvel kokku tulnud majandusarengu töögrupp pakkus eelmise aasta lõpus välja 80 tegevust majanduse elavdamiseks. Väljapakutud tegevuste rakendamisel on võimalik järgmisel kümnendil saavutada vähemalt 4-protsendiline majanduskasv. Leian, et töögrupi analüüs ja ettepanekud on sedavõrd põhjalikud ja veenvad, et neile tuleb võimalus anda. Peame keskenduma ärikeskkonna parandamisele ning inimvara ja tootlikkuse kasvule suunatud tegevustele. Eesti majanduse edasine areng sõltub kõige rohkem just nendest teguritest.

Peame jätkuvalt panustama sellesse, et kvaliteetse ja mitmekesise kõrghariduse ning teaduse kaudu soodustaksime innovatsiooni. Tehnoloogia kasutamine tõstab lisandväärtust eranditult igas majandussektoris. Meie ettevõtete edukas tegutsemine eksporditurgudel on üks kestliku majanduskasvu alustest ja just siin peab riik endiselt Eesti ettevõtjaid aitama neile uusi turge avades ning uusi kontakte luues.

Kui ootame, et meie ettevõtted kohaneksid majanduse struktuursete muutustega, ei saa ka riik oma aparaadiga jääda samasuguseks kui seni. Nii nagu ettevõtted otsivad pidevalt võimalusi tootlikkuse suurendamiseks, peab avalik sektor suutma teenuseid pakkuda senisest oluliselt efektiivsemalt. Häid näiteid on mitmeid - see, mida on teinud Marek Helm Maksu- ja Tolliametis või Elmar Vaher Politsei- ja Piirivalveametis võiks innustada kõikide teiste riigiametite juhte sarnaseid reforme läbi viima. Paindlikkusele ja suuremale tõhususele suunatud mõtteviisi muutus peab saama normiks kogu riigis just nii nagu see oli riigireformi tulemuslikult vedanud Arto Aasa ministriks olles.

Me ei peaks kartma võtta eeskuju ka meie idufirmadelt, kelle üheks kõige olulisemaks teeneks Eesti majandusruumi vormimisel on kirg ja kartmatus end kõige keerulisemates valdkondades proovile panna ning näha oma koduturuna kogu maaima. Kõrge lend inspireerib ja innustab mitte ainult kodus, vaid ka mujal.

Eesti e-riigi lahendused ning inimestele ja ettevõtetele pakutavad e-teenused hämmastavad inimesi kogu maailmas. 1,3 miljonilise elanikkonna juures oleme saavutanud e-riigi teenuste arendamises staatuse, kus parima lahenduse väljatöötamiseks vaadatakse mõõdu võtmiseks just meie poole. Ükski Eesti tehnoloogiaettevõtete poolt väljatöötatud uuendus ei ole pelgalt kasumi teenimise nimel kirjutatud koodijupp - me uuendame mõtteviise ja protsesse ning teeme seda sooviga muuta viisi, kuidas me elame ja töötame. 

Meie eesmärk ei peaks olema vähemambitsioonikam kui  maailm, kus tehnoloogia ja tehisintellekti abil ei ole varsti enam ühtegi kirjaoskamatut, sest lugema õppimiseks või enda harimiseks ei ole enam vaja paljude jaoks endiselt kättesaamatuid ressursse. Maailm, kus ei ole tulevikus enam ravimatuid haigusi, sest tehnoloogia aitab varem avastada ja tõhusamalt ravida. See on globaalne ja targalt ühendatud maailm, mille suunas kindlalt liigume. Eesti on selles maailmas teerajaja nii uuenduslike e-teenuste kui säravate maailma muutvate ettevõtetega. Kuidas ka ei vaataks, ikka ei õnnestu ühegi ametisoleva ministri silmis näha sära e-riigi teemasid eest vedada. Järelikult on Reformierakonnal vastutus seda tungalt põlevana hoida ning mitte  lasta meie IT-sektori ja e-riigi edulugu maha mängida.

Head erakonnakaaslased,

 

Vähem kui kuue kuu pärast on Eesti esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik. Ma tunnen suurt heameelt selle üle, et suutsime muutunud oludes oma riigi väiksusele vaatamata tulla appi Euroopa sõpradele ja näidata, et Eesti ei karda suuri väljakutseid. Võttes vastu eesistumise korraldamise esialgu plaanitust pool aastat varem, andsime tugeva signaali kõikidele meie partneritele - Eestiga saab arvestada.  

 

Euroopa Liit peab olema tugev ja ühtne, avatud ja arenemisvõimeline ja Eestil on võimalik kuueks kuuks võtta nende väärtuste ja tugevuste hoidmise juhtroll. Eesistumisest saab Eesti riigi suurim koostööprojekt, mis ei ole vaid valitsuse ajada. Et see õnnestuks, tuleb kõigil osalistel, ka meil, üles näidata suurepärast koostöövalmidust ja vastutustunnet. Ma usun Eesti riigiametnikesse ja diplomaatidesse, kes on juba enam kui aasta selle eesmärgi nimel katkematult tööd teinud. Tänu neile tuleb Eesti eesistumisega kindlasti hästi toime.

 

Lisaks Euroopa ühtsusele on ka välis- ja julgeolekupoliitika Eesti jaoks eksistentsiaalse tähtsusega - vabadus, õiglus ja õigus ning meie harjumuspärane elukorraldus peab jääma püsima ka meie lapselaste jaoks.

 

Julgeolekupoliitikas tehtud vigasid reeglina tagasi pöörata ei õnnestu. Seetõttu on ülioluline neid vigu mitte teha lasta. Eesti julgeolek ei ole asi, millega mängida, julgeoleku arvelt kompromisse ja järeleandmisi teha ei tohi.


 

Head võitluskaaslased,

 

Opositsioonis olek seab eesmärkide elluviimise võimalustele teatavad piirid. Aga just seetõttu peame pilgu hoidma horisondil ja olema valvsad ning häälekad, et meie korras riiki keegi segamini ei ajaks.

 

Loomulikult häirib mind liberaalina väga see, et esimest korda peale iseseisvuse taastamist on ametis valitsus, kes tõstab, mitte ei langeta tööjõumakse. Ja loomulikult näen ka mina, et rumalad pöörded maksupoliitikas teevad kahju nii Eesti majandusele kui inimeste heaolule. Aga kõik need asjad on rahva toetuse korral võimalik tagasi pöörata. Välis- ja julgeolekupoliitikas võivad aga rumalad kursimuutused viia paadi sedavõrd kreeni, et kahju on korvamatu.

Head kuulajad,

 

Mul on olnud suur au juhtida Eesti Reformierakonda 1 008 päeva.

 

Ma tänan kõiki neist 158 971st inimesest, kes Reformierakonda viimastel parlamendivalimistel toetasid. Oleme lõviosa antud lubadustest ellu viinud ja see ei oleks olnud võimalik ilma Teie toeta. Tänan ka igaühte 15 881st inimesest, kes valimistel isiklikult minu poolt hääletasid. Teadmine tugevast toetusest aitab leida lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades.

 

Ma tänan kõiki erakonnakaaslasi, kes on ühise jõuna seda vankrit vedanud. Ma ei liialdanud ennist grammigi, kui ütlesin, et tegu on Eesti kõige parema meeskonnaga.

 

Eriline tänu kuulub erakonna töötajatele eesotsas enne Martini ja nüüd Reimoga ning mind peaministrina toetanud meeskonnale eesotsas Kairiga - Teie teete ära suure osa sellest tööst, mis võimaldab eesliinipoliitikutel rambivalguses särada. Tänan ka kõiki juhatuse ja fraktsiooni liikmeid - Teie oletegi see müstiline tagatuba, millest mõned räägivad ja teete seda tööd meie konkurentide meelehärmiks väga hästi.

 

Aitäh Teile kõigile!

Elagu Reformierakond,

Elagu Eesti!