Uus hoog Eesti e-riigile

Kui peaks valima ühe teema, mille järgi Eestit üle kogu maailma tuntakse ja hinnatakse, siis on see kahtlemata meie e-riik. Ühelt poolt objektiivsetel faktidel ning teisalt ettevõtjate, vabakonna, riigiametnike ning poliitikute järjepideval tutvustustööl põhinev kuvand on midagi sellist, mida konkursil ei disaini ega raha eest ei osta.

Maailmas ei ole just palju miljoniriike, mida mõnes valdkonnas maailma parimana tuntakse. Enamikku miljoniriike ei osata juba mõne tuhande kilomeetri kaugusel paraku eriti millegagi seostada. Olen uhke, et sõltumata valitsuse vahetusest on jätkatud meie e-riigi eduloo jutustamist. Eriti head meelt teeb asjaolu, et selgitamisest võtavad usinalt osa ka need, kes on digiteemadega varem vähem kokku puutunud, ning jätkavad ka need, kel see enam ametiülesanne ei ole (parima näitena loomulikult president Ilves). Suur aitäh selle eest!

Suurtes, rahvuslikult olulistes teemades saavutame enim edu just siis, kui kõik pingutavad. Seepärast hoidun kiusatusest ametis olevat valitsust kritiseerida ning pakun aruteluks visiooni, kuidas e-riigi edulugu saaks jätkuda ka viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Innovaatilistest (ja paljudele hullumeelsetest) ideedest alguse saanud ning tihti õhinapõhiselt ehitatud e-riik vajab kasvades üha terviklikumat vaadet ning julgust jätkata üha uute ja võimatuna näivamate väljakutsete esitamist. Allolev loetelu ei ole kindlasti ammendav, aga loodetavasti piisav, et tekitada soovi ühiselt edasi mõelda.

Avalike teenuste ülesehitamisel tasub lähtuda põhimõttest, et kodanikel on muudki teha kui ametiasutustega suhelda. Oleme astunud pika sammu nii e-teenuste loomisega (kadus vajadus ametiasutuses järjekorras konutada) kui ka ametkondade vahel liikuvate andmetega (kodanikult sissetulekutõendi küsimise asemel päring otse e-maksuametisse), aga üks edasihüpe vajab veel tegemist. See on avalike teenuste muutmine ametkonnapõhisest sündmusepõhiseks. Üks esimesi katsetusi ning enim kasutatud näiteid on suhtlus riigiga lapse sünni korral: värsked vanemad ei pea taotlusi esitama kõiksugu registritesse ja toetusejagajatele, piisab ju tegelikult ainult lapse nimest ning ühe vanema kontonumbrist kõikvõimalike toetuste ning hüvitiste tarbeks.

Maailmas ei suudeta ära imestada, kui ütlen, et maksuamet ei küsi minult igal aastal, kas mul lapsi on, ning e-tervise patsiendiportaalis tekkis automaatselt õigus ka laste kohta käivat infot näha. See on suurepärane algus. Kiidan neid lahendusi igal võimalusel kümnetel rahvusvahelistel konverentsidel. Hinges kripeldab samas, et oleme e-riigi potentsiaali ärakasutamisel alles üsna algusjärgus. Mis oleks, kui igaüks meist pakuks oma elust mõne näite, kuidas digimaailm aitaks elu lihtsamaks või tõhusamaks muuta? Tihti on nii, et parimaid e-teenuseid kasutame sellele eraldi tähelepanu pööramata.

Mis oleks, kui:

- Eesti oleks esimene riik maailmas, kus kodanik ei pea esitama riigile ühtegi avaldust;

- arsti vastuvõtuaja broneerimine oleks sama lihtne nagu hotellitoa reserveerimine booking.com-is;

- kõikide avalike teenuste pakkujal oleks kohustus läheneda kodaniku vaatevinklist, mitte sellest, mis on ametkondlikult mugavaim?

Eesti võimalus: disainida avaliku sektori teenused kodanikust ja sündmusest, mitte ametkonnast lähtudes. See eeldab uut, teenusekeskset mõttemalli.

e-riik mobiiltelefonis

Juba aasta tagasi muutus maailma enim kasutatud arvutiks mobiiltelefon. 2017. aastal ületas nutifonide osakaal interneti kasutamisel 50 protsendi piiri. Erinevalt laua- ja sülearvutist saadavad mobiiltelefonid meid kõikjal ning küllap tunneb igaüks meist, kuidas nii uudiste, sotsiaalmeedia kui ka mitmesuguste e-teenuste kasutamine nihkub tasahilju veebist äppi. Suur osa Uberi ja Taxify uuenduslikkusest on «kiisude» asendamine palju täpsema ja ülevaatlikuma mobiilirakendusega. Kasutame telefoni nii sommeljee kui ka reisiagendina, pangatelleri ja kauplusena.

Eelmisel kevadel toimunud World Government Summitil valiti parimaks avaliku sektori äpiks Eesti Energia rakendus, mis võimaldab oma tarbimist jooksvalt jälgida. Võimas saavutus!

Aga kas keegi suudab nimetada veel kasvõi ühe kasutajate poolt omaks võetud e-riigi mobiilirakenduse? Aus on öelda, et on küll tehtud lahedaid ja informatiivseid rakendusi, nagu ÕS, Riigi Teataja või RMK, aga e-riigi teenuste kasutamiseks peab enamasti ikka vana hea www kasuks otsustama. Erinevalt näiteks Dubaist, kus (Eestist märksa hiljem alustades) valiti mitme rakenduse puhul äpp vaikimisi lahenduseks veebi asemel.

Eesti võimalus: olla esimene riik maailmas, kes pakub enamikku e-teenuseid ka  kasutajasõbralike mobiilirakenduste kaudu. Eeldus mobiil-ID näol on selleks täidetud.

Blockchain

Privaatsuse kõrval (tegelikult isegi selle ees) on informatsiooni käsitsemisel kriitilise tähtsusega ka selle terviklikkus ja muutmatus. Me ei trüki igal õhtul paberile oma pangakonto jääki, usaldame panga informatsioonisüsteemist internetipanga kaudu kuvatavat. Kinnistusraamatus, rahvastikuregistris ning veel paljudes ühiskonna toimimise seisukohalt kriitilistes süsteemides loeme õigeks just selle info, mis on elektroonilises infosüsteemis, mitte paberil. On sõna otseses mõttes eluliselt oluline, et kellegi veregrupp ei saaks e-tervises muutuda A miinusest A plussiks.

Kümmekond aastat tagasi leiutatud ning sellest ajast peale üks IT-valdkonna kõige enam haibitud sõnu olnud blockchain (eesti keeles veidi võõristav «plokijada») on palju enamat kui krüptovaluutade selgroog. Sarnaselt valuutaga saab plokijada ilma keskse sertifitseerimiskeskuseta tõendada mistahes tehingu või identiteedi või omandi paikapidavust. Eestis kasutame blockchain’i näiteks e-tervise andmete turvalisuse tagamisel, aga ka alustavate ettevõtete elektroonilisel börsil Funderbeam omandiosade tähistamiseks. Paljud avaliku sektori asutused on plokijada suhtes aga pigem ettevaatlikult meelestatud. Ettevaatlikkus on aga nii mõnelgi korral innovatsiooni vastand.

Eesti võimalus: olla nii praktilistelt kasutusvõimalustelt kui ka seadusandluselt blockchain-maailma teerajaja.

Tagasiside riigile

Suvel väikelaevajuhi loal järgi käies soovisin kiita maanteeameti teenindajat. Kogemus oli valgusaasta kaugusel kümmekonna aasta taguse tõredast teenindusest sama maja toona ARKi nime kandvast büroost. Saatsin e-kirja ameti juhile, aga loomulikult mõistsin, et selline tagasiside vorm on küllalt äärmuslik. Mis oleks, kui saaksime kõigi e-teenuste kasutamise järel anda oma kogemusele hinde ühest viieni tärnidega nagu pärast hotellis ööbimist või taksosõitu?

Taxify ja UBERi tulekuga tekkis taksojuhtide teeninduskvaliteedis järsk muutus paljuski just tänu vahetule tagasisidele. Pettunud kliendi pandud üks tärn toob juhile kaasa kõne ettevõttest ning vajaduse selgitada. Viite jada annab kliendile kindluse, et just seda juhti on hea tellida. Anonüümsest kliendikogemusest on ühtäkki saanud vahetu ja isiklik suhtlusvorm. Kiire ja tõhus.

Eesti võimalus: mõnes riigis jagatakse avalikke teenuseid tagasiside järgi sarnaselt hotellidega kolme-, nelja- ja viietärniteenusteks. Me võiks esialgu katsetada erasektori eeskujuga ning anda võimaluse aitäh öelda või muret kurta. Tänu e-lahendustele oleks Eestis tagasisidevõimalust luua väga lihtne.

Andmed ühiskonna teenistusse

Õigesti disainitud e-teenuseid kasutades tekib hulgaliselt andmeid, mille kasutamisest on võimalik kasu saada nii konkreetsel inimesel kui ka ühiskonnal tervikuna. Selleks peavad e-teenused olema üles ehitatud andmetepõhiselt (mitte lihtsalt kopeerima dokumente digitaalmaailma) ning umbisikuliste andmete kasutamiseks peab olema kokkulepitud reeglistik.

Juba umbes kuus aastat tagasi sai digiretsepti umbisikulise info põhjal teha järelduse, et pensioniealised patsiendid ei osta just sageli geneerilisi ravimeid. Asja lähemalt uurides selgus, et originaalravim tundub usaldusväärsem ning see paneb (eelduslikult hinnatundlikud eakad) ostma kallima hinnaga toodet. Haigekassa reageeris toona kampaaniaga, mis selgitas, et geneerilise ja originaalravimi sisu on täpselt sama, ning mõistagi oli tulemuseks suur kokkuhoid nii mõneski leibkonnas.

Seda teades on kummaline, et nüüd, aastaid hiljem, on enamik e-tervise haiguslugusid ikka veel loodud paberdokumendi e-versioonina, mis seesugust umbisikulist andmekorjet (näiteks 35–40-aastaste meeste tervisekäitumise kohta) ei võimalda.

Samuti küsib (enam kui 400 töötajaga!) riigiasutus statistikaamet igal aastal ettevõtjate käest pika ankeedi täie küsimusi, millele saaks märksa täpsemad vastused (ning mitte valimi, vaid üldkogumi baasilt) teiste riigiasutuste andmebaasidelt küsides.

Konkreetsete asutuste nimetamine pole siin mõeldud kriitikana – vastupidi, nii tervise kui ka statistika vallas on Eesti olnud pigem innovaatiline –, küll aga näitena, et ka meie parimad on vaid jäämäe tipu kompamine.

Eesti võimalus: leppida kokku viisis, kuidas riik saaks inimeste privaatsusesse sekkumata kasutada andmeid ühiskonna teenistuses. See looks eeldused kvaliteetsemale otsustamisele kogu avalikus sektoris.

Eraldi teenused e-residentidele

E-residentsuse loomine on viimaste aastate suurim e-riigi innovatsioon. Näidates maailmale, et riiklik digitaalne identiteet on võimalik, saame samas kümneid tuhandeid e-eestlasi ning teeme Eesti sõna otseses mõttes suuremaks. Olen rääkinud sadade e-residentidega, kes näevad e-residendiks olemises ka praktilist kasu. Kes on asutanud Eestisse firma ning naudib siinset maailma parimat ettevõtte tulumaksusüsteemi, kes allkirjastab Eesti äriühingu juhatuse liikmena digitaalselt dokumente jne. Oleme e-residentsusele loonud ühe Eesti parima müügimeeskonna ning teinud kahe mehe hullumeelsest ideest täisväärtusliku riikliku start-up’i. Mis oleks, kui võtaks järgmise sammuna ette nimekirja teenustest, mida spetsiaalselt e-residentide jaoks luua? Elektrooniline isikutuvastus pangakonto loomisel on küll pisut takerdunud rahvusvaheliste pangandusreeglite konservatiivsusesse, aga sellegipoolest hea katse. Mis on järgmine suur asi, mida e-residentidele pakume?

On ilmne, et Eesti e-riik ei saa kunagi valmis. Tehnoloogia kiire areng loob üha uusi võimalusi muutuda ka ühiskonnana. 2018. aasta alguses oleme igasuguse kahtluseta e-riigina maailma parimad. Meie edu on põhinenud targaks osutunud hulljulgetel valikutel ning teiste riikide talumatul aeglusel. Kutsun e-riiki oluliseks pidavaid inimesi aktiivselt kaasa mõtlema, muuhulgas seda artiklit põrmuks kritiseerides ning paremaid ideid asemele pakkudes. Mõtlen e-Eestile väga palju, aga ei pea end nii targaks, et võluvitsa sõnastada. Koos suudame seda aga kindlasti. Jõudu meile selleks!