Opositsiooni heatahtlik kriitika: Ratase valitsuse 10 eksimust

See, et Eesti on olnud kõigist oma ajalookaaslastest edukam nii majanduslikult kui mitme muu näitja poolest, ei ole juhuslik. Eesti majandus- ja maksukeskkond on loodud sellisena, et ettevõtetel oleks siin hea äri ajada ning kodanike heaolu saaks aasta aastalt kasvada. Tasakaalus eelarve, lihtne maksukeskkond, tõhus avalik teenistus ning ohtude suhtes ärgas meel on meid toonud kaugele.

Jevgeni Ossinovski raputas hiljutises raadiosaates Ratase valitsusele tuhka pähe ning nimetas valitsuse kaks eksimust. See on kahtlemata hea algus - vigade tunnistamine on tugevuse, mitte nõrkuse märk. Selleks, et vigu tulevikus vältida, ning valesti tehtut parandada, loetlen ka omalt poolt mõned ametisoleva valitsuse olulisimad möödalaskmised.

1. Maksukaose loomine
Eesti maksusüsteem on juba neljal aastal järjest valitud OECD riikide ehk maailma kõrgliiga konkurentsivõimelisimaks. Rahvusvahelise hinnangu kohaselt maailma parimat süsteemi jämehäälestama asudes on lõhutud tulumaksusüsteemi lihtsus ning kehtestatud hulgaliselt uusi ja inimestele ning ettevõtetele arusaamatuid makse.

2. Tasakaalus riigieelarvest loobumine
Esimest korda peale majanduskriisi planeeris valitsus 2018. aasta eelarve nii struktuurselt kui nominaalselt defitsiiti. Nii Eesti Pank, erasektori eksperdid kui varem riigi rahanduse eest vastutanud Reformierakonna poliitikud on juhtinud tähelepanu asjaolule, et olematu tööpuuduse ning soodsa väliskeskkonna ajal lõdvendatud fiskaalpoliitika toob raskematel aegadel väga valusa tagasilöögi ning vähendab tuleviku majanduskasvu.

3. Riigireformi lahjendamine
Eesti ametnikkonna professionaalsuse parimaks tunnistuseks on maailma parim e-riik ning hästi õnnestunud Euroopa Liidu nõukogu eesistumine. Et olla parim ka tulevikus, koostas eelmine valitsus minister Arto Aasa eestvedamisel väga põhjaliku riigireformi kava, mille osaks oli nii ametnikkonna arvu kärpimine kui üha paremini toimivad avalikud teenused. Ametisolev valitsus on suurest osast kavast loobunud. Kulude kokkuhoid oleks tõsine alternatiiv uutele maksudele.

4. Julgeolekuvaldkonna investeeringute edasilükkamine
Koalitsioonipoliitikuteltki palju kriitikat pälvinud kaitseinvesteeringute kärpimine asendus küll summade edasilükkamisega, kuid paraku on ajakriitiliste investeeringute ajatamine (loe: edasilükkamine) saanud trendiks. Eelmise valitsuse poolt RESi eraldatud enam kui 70 miljonit eurot piiri väljaehitamiseks on nüüd siseministri sõnul muutunud “tärniga rahaks reservis” ehk teisisõnu lükkub lootus näha juba 2018. aastal nüüdisaegset ja turvalist idapiiri määramata tulevikku. Venima on jäänud ka julgeolekuinfo seisukohast kriitilise situatsioonikeskuse loomine.

5. Kummardused Kremli poliitikale
Erinevad poliitikasõnumid eesti ja vene keeles. Eesti maksumaksjate raha Kremli propagandakanalile. Soovimatus laiendada eesti keeles õpet vene emakeelega noortele. Ettepanekud kodakondsuspoliitika nõrgendamiseks. Diktaatoriga kätlev kõrge koalitsioonipoliitik. Nõukogude okupatsiooni kannatusi naeruvääristavad kõrged koalitsioonipoliitikud. Ukrainat värdriigiks nimetav koalitsioonipoliitik. Soovimatus tühistada lepet parteiga, kes on vastutav agressiooni eest Gruusias ja Ukrainas. Kaua võib?

6. Jonnakas aktsiisipolitika
Oskuslikult kasutades võib aktsiisipoliitika samaaegselt vähendada mõne aktsiisikauba - näiteks alkoholi - tarbimist ning suurendada riigieelarve laekumist. Ei pea vast ütlemagi, et vinti üle keerates ning ühiskonna reaktsiooni täielikult eirates on tulemus soovitule täpselt vastupidine ning potentsiaalselt võidukast võitlusest pahedega saab naeruväärne farss.

7. Omade varjamatu eelistamine
Võib-olla on see juhus, et tasuta (loe riigieelarvest kinnimakstud) bussitransport maakonnaliinidel tooks kenakese tulu keskerakondlasest bussiärimehele ning koalitsiooniläbirääkimistel kiiruga loodud lisatoetusest saab suure ampsu läbirääkijaga seotud isikuga seotud ettevõte. Võib-olla on see juhus. Aga see näeb väga halb välja. Korruptsioon on julgeolekuoht ja ebavõrdse konkurentsikeskkonna loomine kahjustab ettevõtluskeskkonda korvamatult.

8. Pensionisegadus
Kõrgem maksukoormus töötavale pensionärile. Flirt mõttega kaotada pensioni teine sammas. Soov kaotada esimese samba seos inimese sissetulekuga ehk viia süsteem tagasi 1999. aasta reformi eelsesse aega… On valdkondi, kus kindlustunne on kõige alus. Pensionivaldkond on kindlasti üks neist. Ametisoleva valitsuse hektilised sõnumid on selles vallas kõike muud kui kindlustunnet sisendavad.

9. Vähene tähelepanu töövõimereformile
Töövõimereform aitab hõivesse kümned tuhanded inimesed, kes seni tervise tõttu eemal olnud. See on liialdusteta selle sajandi olulisim reform sotsiaalvaldkonnas. Kas oleme reformiga soovitud graafikus? Kas valitud tövõime hidnamise metoodika on end õigustanud? Milliseid korrektuure tuleks reformi ellurakendamise käigus teha? Kas suudame vähenenud töövõimega inimesi aidata ka peale EL struktuurifondide toe lõppu? Olen kindel, et Töötukassa teeb kõik selleks, et reform õnnestuks, aga sedavõrd suured reformid nii valitsuse kui avalikkuse pidevat tähelepanu.

10. Visioonipuudus
Reformierakonna visiooni Uuest Põhjamaast on ohtralt kritiseeritud ning nii peabki - demokraatia tähendab debatti ning oponentide kriitikat. Selle visiooni tuum on avatud, dünaamiline ja hästi kaitstud ühiskond, kus kodanike jõukus jõuab järele vanadele põhjamaadele. Kõik eelmise valitsuse olulised poliitikad laiapindse riigikaitse tähtsustamisest kuni tööjõumaksude langetamiseni toetasid selle visiooni elluviimist. Mis on aga praeguse valitsuse visioon? Soovist teha teisiti üksi ei piisa. Liider peab sõnastama suuna ning olema valmis seda igal sammul põhjendama.