Rõivas: laenu või maksude arvelt me sotsiaalkulutusi ei tõsta

Reformierakondlase Taavi Rõivase kinnitusel ei luba Reformierakond sotsiaalkulutuste tõusu laenuraha või maksude tõstmise arvelt.
Rõivase sõnul on kõik erakonnad jõudnud tänaseks üksmeelele, et pensionide vähendamine ei tule kõne alla. Paraku pole tema sõnul võimalik 305 euro suurust keskmist pensioni samas ka tõsta, sest sotsiaalmaksust tulevad laekumised ei kata Rõivase kinnitusel juba praegu kulutusi pensioniteks.

«Lisaraha kaasamine laenudest või maksude tõstmise tulemusena on väga lühinägelik – esimesel ja teisel aastal võib tõesti olla rohkem raha, aga kui sellega pannakse põnts majanduse arengule ja uute töökohtade loomisele, saab selgeks, et see ei ole väga tark lahendus. Jagame ikka seda raha, mis meil on,» ütles Rõivas erakondade sotsiaalteemalisel debatil.

Muudatusi pensionisüsteemis saab Rõivase sõnul teha ainult süsteemi siseste vahenditega, sest raha püsib konstantsena – juurde seda ei tule, kuid vähemaks ka ei jää.

«Peame endale aru andma, millised on reaalsed rahalised võimalused pensionide maksmiseks ja me maksame nii suuri pensione, kui see on parasjagu vähegi võimalik,» nentis ta.

Samal ajal peab Eesti tema sõnul püüdlema selle poole, et elatustase tõuseks ja me oleks võrdluses Euroopaga konkurentsivõimeline riik. Rõivas tuletas meelde, et näiteks 1930ndate lõpus olid Eesti majanduse näitajad Soomest paremad.

Tema hinnangul peaksid inimesed saama töötada niikaua, kuni nad soovivad ja jaksavad ning on äärmiselt ebaõiglane saata eakad nende tahte vastaselt pensionile, et noored saaksid peale tulla.

Ilmunud Postimees onlines

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: sotsiaaldemokraatide eelnõu halvaks pensionitõusu

Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, mis langetaks toiduainete käibemaksu ning viiks riigieelarvest välja 219 miljonit eurot ehk 3,43 miljardit krooni. Eelnõu katteallikana pakuti muuhulgas tulumaksu ulatuslikku tõstmist.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul läheks vaid väga väike osa riigile laekumata jäävast rahast soovitud tulemuse saavutamiseks ehk hindade langetamiseks – märksa suurem osa rahast jääks vahendajatele ja tootjatele, sealhulgas välismaistele tootjatele.

„Eelarvesse laekumata raha tuleks aga sajaprotsendiliselt katta Eesti inimestel, olgu siis teiste maksude ränga tõusu või sotsiaalkulude, sealhulgas pensionite tõusust loobumise kaudu,“ ütles Rõivas, kelle sõnul oleks selle eelnõu hind ühiskonnale liiga ränk.

Rõivas rõhutas, et 3,43 miljardit krooni on sama suur summa, nagu laekub riigieelarvesse üksikisiku tulumaksu või maksaks paari järjestikuse aasta pensionitõus.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: uus eelarve annab kindlustunde ja tagab stabiilsuse

Kommenteerides täna Riigikogus 2011. aasta riigieelarvet, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et tegemist on stabiilust ja kindlust andva eelarvega.

Rõivase sõnul kasvas tuleva aasta eelarve maht kõikide muudatustega kokku ligi 150 miljoni krooni võrra. ”Muuhulgas suurendatakse ERSO tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra, samuti Rahvusooper Estonia eelarvet seitsme miljoni krooni ja Teater Vanemuine tegevuskulusid viie miljoni krooni võrra. Kui ERSO puhul on tegemist endise juhi tekitatud eelarveaugu lappimisega, siis nii Estonia kui Vanemuine saavad lisavahendeid programmi rikastamiseks,” ütles Rõivas.

Oluliseks peab Taavi Rõivas ka seda, et Riigikogul õnnestus tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini kuus, mille tulemusel paraneb oluliselt majanduslikesse raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek. ”Samuti eraldatakse 28,3 miljonit krooni saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele praamivedudel hinnasoodustuse rakendamiseks,” ütles Rõivas.

Rõivas rõhutas, et järgmiseks aastaks investeeringuteks kavandatud 16 miljardit krooni on kõigi aegade suurim investeeringute hulk, mis tehtud Eesti elu edendamiseks.

”Ka järgmise aasta investeeringute prioriteediks saavad olema hariduse ja kultuuri valdkonnad, aga ka majanduskeskkond ja taristu laiemalt,” lisas Rõivas. “Ainuüksi kohalike omavalitsuste objektidesse investeeritakse mitu korda rohkem, kui omavalitsuste tulubaas kriisi ajal langes ning ka valdav osa riigi taristu-investeeringutest läheb kohaliku elu edendamiseks.”

Rõivase sõnul toetati ka mitut opositsioonierakondade pakutud parandusettepanekut, tagasi lükati puuduliku katteallikaga või maksukoormust oluliselt suurendavad ettepanekud.

”Eelarve teise lugemise käigus oli väga paljude opositsiooni muudatusettepanekute katteallikaks kaitsekulud, mida sooviti vähendada kolmandikuni praegusest tasemest. See aga tähendanuks loobumist oluliste riigikaitsevõimete hoidmisest ning on selge, et tegu ei olnud tõsiseltvõetava ettepanekuga,” lisas Rõivas.

”Reformierakonna fraktsiooni nimel tänan kõiki eelarve koostajaid, Vabariigi valitsust ja ministeeriume pühendumuse ja koostöövalmiduse eest. Usun, et see eelarve vastab igati Eesti võimalustele ning vajadustele,” lausus Rõivas.

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: parlamendi palgatõusu ei tule

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on valitsusliidus kokkulepe, et 2011. aastal kõrgemate riigiteenistujate, sh parlamendiliikmete palgatõusu ei tule.
„Uue palgakorralduse aasta võrra edasi lükkamine oli selge juba eelarve esitamisel. Tava järgi ei saa sellist otsust välja pakkuda valitsus, vaid see peab jääma parlamendi teha.
Vastav muudatusettepanek esitatakse 2011. aasta riigieelarve II lugemiseks,“ lausus Rõivas.
Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: muudatuse eesmärk on tagada töötute väljaõppe rahastamine

„Soovime tagada aktiivsete tööturumeetmete rahastamise ka siis, kui oleme selleks kavandanud Euroopa Liidu vahendid ära kasutanud,“ ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas tööturuseaduse muudatusi kommenteerides. „Kuna eurovahendid on piiratud, on loomulik, et panustame töötute tööle aitamiseks ka siseriiklikke vahendeid.“ 
Rõivas ei nõustu ametiühinguliidri Harri Taliga kriitikaga, justkui oleks Töötukassa eelarve töötute väljaõppe rahastamiseks vale koht: „Nagu iga kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord, on ka töötukindlustuse esmane ja peamine eesmärk aidata inimesed tagasi tööle. Ükski töötushüvitis ega -toetus väljaõppe rahastamise suurendamise tõttu ei vähene.“ Rõivase hinnangul on töötute jaoks tähtsam teadmine, et tagatakse piisav väljaõppe rahastamine, mitte see, millisel riigieelarve real see raha on.
Rõivas lisas, et parlamendi menetlusse jõudnud seaduseelnõu suurendab aktiivsete tööturumeetmete valikul ja rahastamisel tööturu osapoolte (sh. nii ametiühingute kui tööandjate) rolli.
 
 
Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
+3725119799

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: vanemahüvitisega vussimine vähendaks sündivust

Kommenteerides täna Riigikogus esimesel lugemisel tagasi lükatud Vanemahüvitise seaduse ja peretoetuste seaduse muutmise eelnõud, toonitas Taavi Rõivas oma sõnavõtus, et vanemahüvitise süsteemi äralõhkumine vähendaks nii perede kindlustunnet kui ka sündivust.
 
Taavi Rõivase sõnul loodi vanemahüvitis selleks, et suurendada pere kindlustunnet ajal, mil üks vanematest on lapsega kodus. “Eestis sünnib üle 3000 lapse aastas rohkem kui enne vanemahüvitise kehtestamist. Seitsme aasta pärast on see 120 klassitäit lapsi lisaks. Vanemahüvitise järgselt on enim kasvanud sündivus just kõrgharidusega ja üle keskmise teenivate emade puhul. Kui muudame hästi töötava vanemahüvitise sotsiaaltoetuseks, kaob ka positiivne mõju iibele,” ütles Rõivas ning lisas, et kokkuhoid oleks vaid paar protsenti.
 
Rõivase hinnangul vähendab noorte perede kindlustunnet iga ettepanek, mis muudab hästi toimivat süsteemi, sest see annaks signaali, et riik ei ole perede toetamisel järjepidev. „Väheneb kindlustunne ka neil, keda ettepanek isiklikult ei puuduta – kui juba muutma hakatakse, siis kes teab, mida sotsid järgmisena välja mõtlevad.“
 
Reformierakonna fraktsiooni liikme sõnul tuleb arutelude fookus pöörata sellele, mis saab peale vanemahüvitise perioodi. „ Tean isiklikust kogemusest, et Tallinnas on lapsele lasteaiakoha leidmine paljude jaoks kättesaamatu, kuigi seadus seda nõuab. Sooviksin linnas võimul olevatele sotsiaaldemokraatidele rohkem indu selle probleemi lahendamiseks ning vähem ettepanekuid hästi töötava süsteemi lõhkumiseks.“
 
 
Lisainformatsioon:
 
Taavi Rõivas
Rahanduskomisjoni esimees
51 197 99

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: müügimaksu kaotamine vähendab survet hindadele

Kommenteerides täna Riigikogus vastu võetud müügi- ja paadimaksu kaotamise seadust, toonitas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, et müügimaksu kaotamine võtab lisakoormuse nii kaupmeestelt kui klientidelt ning vähendab sellega survet hindadele.
 
„Tallinna linnavolikogu kehtestatud müügimaks tekitab paratamatult hinnatõusu kogu Eestis,“ ütles komisjoni esimees Taavi Rõivas. „Isegi, kui müügimaksu üle-Eestiline mõju ei ole väga suur, on põhimõtteliselt väär, et üks omavalitsus saab koormata kõiki eestimaalasi.“ Rõivase sõnul on uue maksu kehtestamine Tallinnas toonud kaupmeestele kaasa vajaduse teha märkimisväärseid kulutusi ning see suurendab omakorda survet hindadele.
 
Rõivas ei ole nõus opositsiooni kriitikaga, justkui mõjutaks müügimaksu kaotamine kogu Eesti omavalitsusi. „97% omavalitsusi ei ole müügimaksu kehtestanud ega plaani seda teha. Viimasel ajal on müügimaksu sisse viinud üksnes Tallinn,“ lausus Rõivas.
 
Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
51 19799

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: müügimaks kaob 2012. algusest

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas täna jätkata müügi- ja paadimaksu kaotava eelnõu menetlemist ning rakendada eelnõu 1. jaanuarist 2012.

„Tallinna linnavolikogu kehtestatud müügimaks tekitab paratamatult hinnatõusu kogu Eestis,“ ütles komisjoni esimees Taavi Rõivas. „See on ebaõiglane ja ebamõistlik maks ning pean jätkuvalt õigeks selle kaotamist.“
Lisaks hinnatõusule tõi Rõivas müügimaksu negatiivse mõjuna välja suure lisakoormuse kaupmeestele.
Komisjon otsustas eelnõu jõustada aasta planeeritust hiljem, et vältida vaidlusi ja võidujooksu Tallinna linnajuhtidega. „Loomulikult ei saa me heaks kiita ka Tallinna plaani lükata linnaeelarve puudujääk teiste omavalitsuste elanike kanda,“ ütles rahanduskomisjoni esimees.
Rõivas rõhutas, et müügimaksu kehtimine veel ühe aasta ei lahenda Tallinna linnaeelarve kriisi vaid üksnes pikendab seda. Selleks, et linna rahaasjad korda saada, tuleks komisjoni esimehe sõnul läheneda sisuliselt nii eelarve tulu- kui kulupoolele.
Tallinna Linnavolikogu võttis k.a. 9. septembril s.o. 3,5 kuud tavapärasest varem vastu 2011. aasta linnaeelarve, mis näeb ette müügimaksu laekumise 250 miljonit krooni ulatuses ehk ligikaudu 1000 krooni iga Tallinna töölkäija ja pensionäri kohta.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
51 19799

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Peagi saabuv ühisraha vajab eestlaste hulgas harjumist

RAHVUSVAHELISELT on Eesti taas kujunemas näiteks eduloost: Euroopa Liidu serval paiknev väike riik täitis kriisi ajal rasked Maastrichti kriteeriumid ning on ainsana valmis võtma 2011. aastast kasutusele euro.

RAHVUSVAHELISELT on Eesti taas kujunemas näiteks eduloost: Euroopa Liidu serval paiknev väike riik täitis kriisi ajal rasked Maastrichti kriteeriumid ning on ainsana valmis võtma 2011. aastast kasutusele euro.

Kogunisti kaheksa on neid riike, kes tänavu seda ei suuda. Lisaks euroala sisemised, peamiselt Vahemere-äärsed mured. See kõik tähendab, et Eesti saavutust märgatakse ning huvi Eesti majanduskeskkonna vastu on hüppeliselt tõusnud.

Me teame, et kokkuhoidlik eelarvepoliitika on juba andnud Eesti majandusele lisahapnikku naabritest soodsamate laenude näol. Oleme kindlad, et usaldus meie majanduskeskkonna vastu on kasvanud, Eestisse rajatakse lähitulevikus hulk edukaid ettevõtteid ning see tähendab kõrgemaid palku ja pensione.

RAHVA JA riigina tunneme euro tulekust üksnes rõõmu. Aga kas tunneme seda ka igaüks isiklikult?

Suure ja üldise kasu juures vaevavad meist paljude hinge kerge kartus ja ebamugavustunne. Uue kujunduse ja teistsuguse nominaaliga rahatähed ning uued hinnad (lisaks veel kartus, et ümardatakse ülespoole) on vaid paar näidet.
Olen rääkinud euro tulekust viimastel kuudel umbes poolesaja auditooriumi ees ning piltlikult öeldes on selle teema kohta esitatud küsimused olnud sarnased nii koolis kui eakate klubis. Alljärgnevalt peatun viiel olulisemal.

ESITEKS: kas hinnad tõusevad?

Üks kroon maksab 15,6466 korda vähem kui üks euro ning üks eurosent on 15.6 kroonisenti. Nominaalis tugevam rahaühik on tekitanud küsimuse, kas harjumuspärased hinnad ümardatakse tulevikus ülespoole.

Poolnaljaga võib vastu küsida: kas siis Lätis, kus on eriti tugeva nominaaliga latt, on hinnad Euroopa kõrgeimad? Loomulikult mitte.

Tunduvalt rohkem kui ümardamisest sõltuvad hinnad konkurentsist ja tarbija ostujõust. Valuuta nominaali muudatus ei tee olematuks kaubanduskettide omavahelist rebimist soodsaima ostukorvi nimel ega vähenda sooduspakkumisi ja allahindlusi.

Ütlen siiralt, et ma ei usu eurost tulenevasse hinnatõusu kaubanduskeskustes ehk seal, kus teeme lõviosa oma igapäevaostudest. Pigem jätkavad need hinnad, mis niigi aasta-aastalt tõusevad, samas tempos tõusu ning hinnad, mis pigem kahanevad (näiteks sidekulu), jäävad langustrendi.

Pisut suurem on hinnatõusu võimalus tänavakaubanduses ja seda eeskätt asjade puhul, mis maksavad alla ühe euro. Kui poes pole mingit vahet, kas piimapakk maksab 58 või 60 senti, siis 58 sendi eest jäätist osta ja müntidega jännata on paras tegu.

Kuigi tänavakaubanduses tehtud ostud on tühine osa meie igapäevakuludest, on nii riik kui kaupmehed ise astumas samme ka selliste hinnatõusude vähendamiseks. 1. augustist jõustub ausa hinnastamise kokkulepe, millega liituvad kaupmehed võtavad endale kohustuse mitte muuta hindasid eurost tulenevalt.

Veelgi rohkem kui kokkulepetest sõltub võimalik hinnatõus meie endi ostukäitumisest. Me kas lepime tassi kohvi või saiakese hinna ülespoole ümardamisega või eelistame kohvikut, kes seda ei tee. Olgu taustaks öeldud, et Madridi keskväljakul on nii klaas veini kui tass kohvi märgatavalt odavam kui Tallinna kesklinnas ning hinnad pole seal sugugi täiseuroni ümardatud.

TEINE LEVINUD küsimus on, kuidas uut hinda mugavalt arvutada.
Eesti krooni ja euro vaheline kurss 15.6466 on selline suurus, millega peast arvutamine ei kuulu just lihtsamate tehete kilda. Rehkendades umbkaudu 15-ga, teeme endale tervelt 4 protsendiga liiga. Viis eurot pole mitte 75, vaid 78.23 krooni.

Pole kahtlustki, et juba järgmisel kevadel rehkendame ja võrdleme kõiki hindu sujuvalt eurodes, kuid üleminekukuud tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik. Selleks on plaanis kaks asja.

1. juulist hakkavad kõik kaupmehed näitama hindu kõrvuti kroonides ja eurodes. Seega saab soovi korral juba suvel hakata end uue vääringuga harjutama.
Teiseks on kaalumisel plaan jagada kõigile elanikele Slovakkia eeskujul tasuta kalkulaatorid, mis automaatselt ühest vääringust teise rehkendavad.

KOLMAS KÜSIMUS on, kuidas kõige sujuvamalt raha vahetada.
Need, kel on pangakonto, ei pea tegelikult üldse raha vahetama. Tasub lihtsalt hoida raha arvel ning vahetus toimub automaatselt ja ilma mingite kuludeta. Kätte jäänud sularahakroonid saab aga kahe nädala jooksul ükskõik millises kaupluses ära kulutada. Pangad vahetavad kroone eurodeks üleminekuajal veel mitu kuud ning Eesti Pank tähtajatult.

NELJAS KÜSIMUS: kas pangaautomaadid hakkavad andma ka viieeuroseid?
See sõltub iga panga otsusest, ent niisuguse otsuse kujundamisel on suur roll klientide arvamusel. Statistika näitab, et teeme üle 60 protsendi kõikidest tehingutest kaardimaksetena, ometi on neid, kes soovivad iga natukese aja tagant pangast väikest summat välja võtta.

Näiteks lapsele taskurahaks kooli kaasa anda on 10 eurot tõesti paljuvõitu. Ilmselt ei ole aga kellelgi meist liiga keeruline sellisteks puhkudeks ka mõned mündid lauasahtlis varuks hoida.

KAS PEAKSIME kartma euro kursi langust?

Veel paar aastat tagasi oli euro USA dollari suhtes rekordtugev. Praegugi on ta poolteist korda tugevam kui näiteks 10 aastat tagasi.

Maailmavaluutade kurss kõigub teineteise suhtes ning see on igati loomulik nähtus. Oluline on aga teada, et kui Eestis käibib euro, on meil ühine raha 16 Euroopa Liidu riigiga. Lisanduvad veel need riigid, kelle vääringud on euroga seotud (nagu Eesti kroon praegu). See tähendab sadu miljoneid inimesi, kellega kauplemisel valuutariski pole.

Euro ja dollari omavahelised kõikumised on muidugi tähtsad, aga omad plussid ja miinused on nii euro tugevnemisel kui nõrgenemisel. Kui euro on tugev, on meil soodne USA kaupa osta. Kui euro on nõrgem, on meil soodsam USA-sse (aga ka näiteks Venemaale) eksportida.

Euro kõikumistest saame fikseeritud kursiga krooni kaudu osa juba praegu, ühisraha käibelevõtt annab aga kindluse, et meie võetud laenud ja teenitav palk on samas vääringus.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

К новым деньгам надо привыкнуть

Введение евро позволит торговать с сотнями миллионов людей без валютного риска.
Таави Рыйвас отмечает, что мы, признавая общую пользу введения евро, в душе все же чувствуем легкий страх и отчуждение, и отвечает на вопросы о том, как нам лучше всего и быстрее приспособиться к новой валюте.

Введение евро позволит торговать с сотнями миллионов людей без валютного риска.
Таави Рыйвас отмечает, что мы, признавая общую пользу введения евро, в душе все же чувствуем легкий страх и отчуждение, и отвечает на вопросы о том, как нам лучше всего и быстрее приспособиться к новой валюте.

На международной арене у Эстонии вновь сформировался успешный имидж — небольшое государство на окраине Европейского Союза, выполнившее в период кризиса тяжелые Маастрихские критерии; единственная страна, готовая с 2011 года ввести в обращение евро.

В общей сложности восемь стран сегодня к этому еще не готовы, к тому же мешают внутренние (главным образом, средиземноморские) проблемы. Все указывает на то, что достижения Эстонии отмечаются и интерес к эстонской экономической среде растет.

Мы знаем, что скромная бюджетная политика уже дала эстонской экономике дополнительный кислород в виде наиболее выгодных кредитов от соседей. Доверие к нашей экономической среде возросло, в ближайшем будущем в Эстонии построят несколько успешных предприятий, что приведет к повышению зарплат и пенсий.

Как народ и государство мы ощущаем от прихода к нам валюты евро только радость. Но испытывает ли то же самое чувство каждый из нас в отдельности?

Признавая общую пользу, в душе многие из нас чувствуют легкий страх и отчуждение. Денежные знаки с новым оформлением (и другой номинальной стоимостью) и новые цены (а также страх, что их округлят в сторону повышения) — лишь пара примеров. За последние месяцы я выступал на тему прихода евро примерно перед пятьюдесятью аудиториями, и вопросы мне задавали идентичные, как в школах, так и в клубах для пожилых. Я приведу пять наиболее значимых.
Поднимутся ли цены?

Одна крона стоит в 15,6466 раз меньше, чем один евро, а один евроцент — 15,6 кроновых сентов. Более сильная по номинальной стоимости денежная единица порождает вопрос: будут ли привычные цены округляться в сторону повышения? Полушутя (но все же с некоторой долей правды) можно задать ответный вопрос: разве в Латвии, где лат имеет особенно высокую номинальную стоимость, цены самые высокие в Европе? Естественно, нет.

Намного больше, нежели от округления, цены будут зависеть от конкуренции и покупательской способности потребителя. Изменение номинальной стоимости валюты не прекращает борьбу между торговыми сетями за более благоприятную покупательскую корзину и никак не уменьшает ни льготных предложений, ни скидок.

Скажу откровенно: я не верю в вытекающее из евро повышение цен в торговых сетях или там, где мы совершаем львиную долю своих ежедневных покупок. Скорее, цены, которые и без того год от года растут, продолжат рост в том же темпе, а цены, которые падают (например, за телефонную связь), продолжат снижаться.

Немного больше цены могут вырасти в уличной торговле и, прежде всего, на те товары, которые стоят меньше 1 евро. Если в магазине нет особой разницы, стоит пакет молока 58 или 60 центов, то покупка мороженого за 58 центов заставит постоянно возиться с монетами.

И, хотя сделанные на улице покупки — это незначительная часть наших повседневных расходов, государство и торговцы попытались затормозить процесс повышения цен. С 1 августа вступает в силу соглашение о ценообразовании, и присоединяющиеся к нему торговцы берут на себя обязательство не изменять цены с приходом евро.

Еще больше, нежели от соглашений, возможное повышение цен зависит от нашего собственного поведения. Покупая чашку кофе или булочку, мы либо миримся с округлением в сторону повышения, либо предпочитаем кафе, которое такого округления не сделало. К слову сказать, на центральной площади Мадрида бокал вина и чашка кофе стоят значительно меньше, чем в центре Таллинна, и цены там не округлены до полного евро.
Как лучше рассчитать новую стоимость?

Курс эстонской кроны по отношению к евро — 15,6466. Производить расчеты с этим числом — задача не из легких. Считая «приблизительно пятнадцать», мы создаем лишних целых 4 процента. 5 евро — это не 75 крон, а 78,23. Нет сомнений, что уже следующей весной мы будем легко считать и сравнивать все цены в евро, но в переходные месяцы расчеты надо осуществлять как можно проще.

Для этого запланированы две вещи: с 1 июля все торговцы начнут указывать цены в кронах и евро. Таким образом, при желании уже летом можно поупражняться с новой валютой. Во-вторых, по примеру Словакии, рассматривается вариант раздачи всем жителям бесплатных калькуляторов, которые автоматически переводят одну валюту в другую.
Каким способом удобнее всего поменять деньги?

Все, у кого есть банковский счет, вообще не должны менять деньги. Нужно просто хранить деньги на счете, и обмен произойдет автоматически и без всяких дополнительных расходов.
Оставшиеся наличные кроны можно в течение двух недель потратить в любом магазине. Банки будут менять кроны на евро еще несколько месяцев, а Банк Эстонии — неограниченный срок.
Будут ли выдавать банкоматы пятиевровые купюры?
Это зависит от каждого банка, но в формировании решения банков очень большую роль играет мнение клиентов. Согласно статистике, мы совершаем более 60 процентов всех сделок с помощью карточки; тем не менее, есть люди, которые хотят периодически получать из банка небольшую сумму. Например, чтобы дать детям деньги на карманные расходы в школу. Для этих целей 10 евро действительно многовато.

Хотя, очевидно, никому из нас не составит особого труда хранить несколько монет в ящике стола, чтобы ребенку не приходилось каждый раз идти к банкомату за купюрами.
Должны ли мы бояться падения курса евро?

Еще пару лет назад евро по отношению к доллару США была рекордно сильной валютой. И сейчас еще евро в полтора раза сильнее, чем, например, десять лет назад. Курс мировых валют колеблется по отношению друг к другу, и это естественное во всех отношениях явление.

Важно, однако, знать, что евро, который придет в Эстонию, является общей с 16 странами Европейского Союза валютой. К этому надо добавить те государства, чья валюта связана с евро (как сейчас эстонская крона). Это означает сотни миллионов людей, при торговле с которыми отсутствует валютный риск.

Взаимные колебания евро и доллара, конечно, важны, но свои плюсы и минусы есть как при укреплении, так и при ослаблении евро. Если евро крепнет, нам выгодно покупать товары в США, а если слабеет, то экспортировать в США (а также в Россию).

Учитывая, что крона привязана к евро фиксированным курсом, мы ощущаем эти колебания уже сегодня, но введение в оборот европейской валюты создает уверенность в том, что взятые нами кредиты и заработная плата будут выражены в одинаковой валюте.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0